Jalgrattamatk 24. mai Evelyn, Geily
23.-24. mail osales 15 õpilast ning 5 töötajat kevadisel jalgrattamatkal. Nii nõu kui jõuga oli matkalistele algusest lõpuni suureks abiks ka meie bussijuht Ants. Lisaks aitasid matka kulgemisele kaasa ka Taive ning Veiko, kes aitasid matkalistel ning nende ratastel matka stardipunkti jõuda ning Monika, kes oli teepeale kaasa teinud imemaitsvad burgerid.
- matkapäev -
Jalgrattamatk algas teisipäeva hommikul Haljalast, kust alustati väntamist Vihula suunas. Vihulas sirutati jalgu ning tutvuti Vihula mõisa ümbrusega. Pärast jalutuskäiku istuti uuesti ratta selga ning liiguti Sagadi suunas. Sagadis ootas bussijuht Ants lõunasöögiga ning matkalised said Sagadi lilleaias kosutavat lõunasööki nautida. Enne taaskord teele asumist said lapsed liikumisrajal jõu- ja ilunumbreid sooritada. Kõhud täis ja musklid punnis oli aeg teele asuda ning Vergi sadama suunas väntama hakata. Vergis said lapsed muulil ronida ning paate ja laevu uudistada. Vergist viis rattatee matkalised Võsule, kus kõigepealt tutvuti Võsu sadamaga ning seejärel suunduti telkimisplatsile. Telkimisplatsil algas kohe kibekiire sagimine ning telkide ülespanek. Selleks ajaks kui telgid kokku said, olid kõigil kõhud väga tühjaks läinud ning oli aeg lõke teha ning õhtusööki valmistama hakata. Matkaliste koostöös valmisid imemaitsvad grillvorstid, kartulipuder ning salat. Kui kõhud täis said, siis vaatamata sellele, et ratastega oli läbitud juba 50 kilomeetrit, otustasid matkalised ka Käsmuga tutvuma minna ning veel 18 rattakilomeetrit koguda. Käsmus said matkalised kiikuda, vaatetorni ronida ning kaugelt ka Kuradisaart näha. Telkimisplatsile tagasi jõudes grilliti veel vorste ning vahukomme ning oligi aeg hambad puhtaks pesta ja telkidesse puhkama minna. Päeva lõpuks olid matkalised pikast päevast väsinud, kuid kõik olid rõõmsad ning väga vaprad.
- matkapäev -
Teine päev algas varajase äratusega ning peamiseks äratajaks oli kägu, kes matkalisi ‘’kukuu, kukuu’’ äratas. Hommik algas hommikupudru valmistamisega ning korraliku hommikusöögiga, et uueks matkapäevaks ikka piisavalt energiat oleks. Kui kõhud olid täis, oli aeg telgid kokku pakkida ning taaskord teele asuda. Võsult viis matkaliste tee Palmsesse, kus külastati Lahemaa rahvuspargi külastuskeskust ning vaadati kinoekraanilt Lahemaa loodust tutvustavat õppefilmi. Lisaks seigeldi ka Palmse mõisa õuel asuvas labürindis. Labürindist välja pääsedes jätkati oma teekonda ning suunduti Viitna poole. Viitnal oli aeg kosutavaks lõunasöögiks. Peale lõunasööki asuti teele Kadrina poole, kus ootas matkalisi jahutav jätsipaus. Kadrinast hakati tagasi Porkuni poole väntama. Teepeal tehti ka veel väike paus Lasilas ning oligi aeg lõpuspurdiks. Teisipäeva pärastlõuaks jõudsid tublid matkalised tagasi Porkunisse.
Matka lõpuks oli seljataga üle 120km väntamist, kuid lapsed olid väga tublid ning vingumise ja kurtmise asemel uurisid nad, millal juba uuesti matkale minna saaks.
Matk tõi kindlasti kõik matkalised mugavustsoonist välja ning matka käigus õpiti, kuidas liikluses käituda, looduses hakkama saada ning kuidas erinevates olukordades üksteisega arvestada.
Tänu imelistele kevadilmadele oli jalgrattamatk ka suurepärane sissejuhatus peagi saabule suvele.
Vaata pilte ka
Matka muljed pani kirja Geili
23.-24. mail osales 15 õpilast ning 5 töötajat kevadisel jalgrattamatkal. Nii nõu kui jõuga oli matkalistele algusest lõpuni suureks abiks ka meie bussijuht Ants. Lisaks aitasid matka kulgemisele kaasa ka Taive ning Veiko, kes aitasid matkalistel ning nende ratastel matka stardipunkti jõuda ning Monika, kes oli teepeale kaasa teinud imemaitsvad burgerid.
- matkapäev -
Jalgrattamatk algas teisipäeva hommikul Haljalast, kust alustati väntamist Vihula suunas. Vihulas sirutati jalgu ning tutvuti Vihula mõisa ümbrusega. Pärast jalutuskäiku istuti uuesti ratta selga ning liiguti Sagadi suunas. Sagadis ootas bussijuht Ants lõunasöögiga ning matkalised said Sagadi lilleaias kosutavat lõunasööki nautida. Enne taaskord teele asumist said lapsed liikumisrajal jõu- ja ilunumbreid sooritada. Kõhud täis ja musklid punnis oli aeg teele asuda ning Vergi sadama suunas väntama hakata. Vergis said lapsed muulil ronida ning paate ja laevu uudistada. Vergist viis rattatee matkalised Võsule, kus kõigepealt tutvuti Võsu sadamaga ning seejärel suunduti telkimisplatsile. Telkimisplatsil algas kohe kibekiire sagimine ning telkide ülespanek. Selleks ajaks kui telgid kokku said, olid kõigil kõhud väga tühjaks läinud ning oli aeg lõke teha ning õhtusööki valmistama hakata. Matkaliste koostöös valmisid imemaitsvad grillvorstid, kartulipuder ning salat. Kui kõhud täis said, siis vaatamata sellele, et ratastega oli läbitud juba 50 kilomeetrit, otustasid matkalised ka Käsmuga tutvuma minna ning veel 18 rattakilomeetrit koguda. Käsmus said matkalised kiikuda, vaatetorni ronida ning kaugelt ka Kuradisaart näha. Telkimisplatsile tagasi jõudes grilliti veel vorste ning vahukomme ning oligi aeg hambad puhtaks pesta ja telkidesse puhkama minna. Päeva lõpuks olid matkalised pikast päevast väsinud, kuid kõik olid rõõmsad ning väga vaprad.
- matkapäev -
Teine päev algas varajase äratusega ning peamiseks äratajaks oli kägu, kes matkalisi ‘’kukuu, kukuu’’ äratas. Hommik algas hommikupudru valmistamisega ning korraliku hommikusöögiga, et uueks matkapäevaks ikka piisavalt energiat oleks. Kui kõhud olid täis, oli aeg telgid kokku pakkida ning taaskord teele asuda. Võsult viis matkaliste tee Palmsesse, kus külastati Lahemaa rahvuspargi külastuskeskust ning vaadati kinoekraanilt Lahemaa loodust tutvustavat õppefilmi. Lisaks seigeldi ka Palmse mõisa õuel asuvas labürindis. Labürindist välja pääsedes jätkati oma teekonda ning suunduti Viitna poole. Viitnal oli aeg kosutavaks lõunasöögiks. Peale lõunasööki asuti teele Kadrina poole, kus ootas matkalisi jahutav jätsipaus. Kadrinast hakati tagasi Porkuni poole väntama. Teepeal tehti ka veel väike paus Lasilas ning oligi aeg lõpuspurdiks. Teisipäeva pärastlõuaks jõudsid tublid matkalised tagasi Porkunisse.
Matka lõpuks oli seljataga üle 120km väntamist, kuid lapsed olid väga tublid ning vingumise ja kurtmise asemel uurisid nad, millal juba uuesti matkale minna saaks.
Matk tõi kindlasti kõik matkalised mugavustsoonist välja ning matka käigus õpiti, kuidas liikluses käituda, looduses hakkama saada ning kuidas erinevates olukordades üksteisega arvestada.
Tänu imelistele kevadilmadele oli jalgrattamatk ka suurepärane sissejuhatus peagi saabule suvele.
Vaata pilte ka
Matka muljed pani kirja Geili
