Talviste tegevuste ja "Elus ning elutu looduse" nädala raames käisime klassiga Väike-Maarja lumelinna vaatamas. Giidi ülesandeid täitis Siim, kes oli kasvataja Sirle eestvedamisel ka oma rühmaga lumelinna ehitamas käinud. Tutvusime erinevate lumekujudega, ronisime jäätreppidel, lasime liugu ja pugesime läbi koobaste. Lumelinnast edasi suundusime Äntu kalakasvatusse, kus nägime forellide kasvamist maimust kuni täiskasvanud kalani. Saime teada, et maimud on kalabeebid ning ühes basseinis elab korraga 13 tonni kalamaime. Täiskasvanuna aga 21 tonni.

Käisime tutvumas jäätmekeskusega. Saime teada ja näha, mis on  jäätmed ja kuidas neid hoitakse.

Kõik jäätmed kaalutakse suure kaalu peal  koos autoga. Jäätmed  ladustatakse liikide järgi ettenähtud kohta.

Kõige väärtuslikumad jäätmed on klaas ja metall, sest neid saab ikka ja jälle uuesti taaskasutada.

Peale sorteerimist jääb alles prügi, millest ei saa enam midagi teha ja see maetakse maha.

Piltidel näed kaalumaja suure kaaluga, jäätmete konteinereid ning puidu, prügi ja papi ladustamist.

Talvekuu viimasel reedel võtsid õp. Virge klassi noored nõuks minna lasteaia lastele oma oskusi edasi andma… Nimelt tegid suured ühe osa päevast väikeste jaoks teistsuguseks. Et üheskoos kelgumäele minna, aitasime väikesed riidesse, suunasime neid jälgima liiklust ning püüdsime näidata ohutut ja lõbusat kelgutamist mäel. Pärast lustimist rääkisime, kuhu panna tagasi kelgud ja kuidas hoolitseda lumiste riiete eest. Õnnestunud tegevuse eest sai iga mudilane suurelt sõbralt apelsini ja kaela medali. Koosviibimise lõpuks limpsisime üheskoos jäätist.

Oli õpetlik päev meile endilegi!

INTERVJUU

26. jaanuaril toimus Kõrvemaal EO korraldatud tõukekelgusõit vaimu ja füüsise tugevdamiseks.

Muljed:

Ütle ühe lausega kelgutamise kohta…

KAAREL: Väga lustlik sõit oli – sain sinika – kukkusin lumehange!

Kuidas see juhtus?

KAAREL: Hoog oli liiga suur!

Kas oli palju kelgutajaid?

KRISTJAN: Kokku oli kolm kooli.

Kas nalja ka sai?

RAUNO: Sai küll. Hakkasin kelgule järgi jooksma ja siis kukkusin lumme. Kaks korda! Ma ei osanud kelku hästi keerata…

Kas vaim ja füüsis on nüüd paremad?

Plaanisime minna uisutama, kuid ilmataat mängis vembu ja uisutada ei saanudki.

Tegime kepikõnni Ebaverest Väike-Maarjasse. Nägime tee ääres esimesi pajutibusid.

Oli reibas hommik!

Aitäh Antsule!

Hommikut nautisid Ketteri, Laura, Kenneth, Amar ja Imbi

11. jaanuaril on Porkuni Kooli sünnipäev. 97. aastat tagasi alustasid Porkuni Koolis õppimist kurdid lapsed.

Täna on see MEIE KOOL! Pärast meid tulevad jälle uued lapsed!  Nii see elu läheb …

TÄNA ON MEIE PIDUPÄEV!

Pidupäeva auks on väljas Porkuni Kooli lipp! Tantsu, mängulusti ja sünnipäevatorti jagus nii väikestele kui suurtele.

Palju õnne ja pikki aastaid!

Koolipere nimel Virge

Tänaseks on suured pühad läbi ja kõik väikesed töökad päkapikud välja teeninud kosutava puhkuse. Kuidas aga päkapikuks saada…?

Porkuni Kool muutus ka 2021 aasta detsembrikuul nagu võluväel Päkapikukooliks ning kõik huvilised said innuga päkapikuks olemise tarkuseid õppida.

16. detsembril toimusid jõulutunnid meie kooli õpilastele ja väikestele sõpradele Näpi Koolist ning 17. detsembril olid kutsutud Päkapikukooli õppima ümberkaudsete lasteaedade lapsed.

21. detsembril oli koolimajas rohkem elevust, kui tavaliselt. Meie koolikokad olid valmistanud maitsva jõululõuna, millele eelnes Kadri Kase noorte neidude lauluansambli esinemine ja direktori sõnavõtt.

Peale üheskoos nauditud lõunat valmistusid õpilased peoks.

Eile 15. detsembril 2021 oli Porkuni Koolis külas Väike-Maarja seltsimaja näitetrupplink opens on new page. Läbi näitlejate toreda sõnakasutuse ja tegevuse räägiti lugu jõuluvana kadunud kingikotist. Kingikoti valvajateks said loomad- jänesed, karu, kass ja hunt. Kui valvajaid on mitu, siis nagu elus oli ühel hetkel kott kadunud.

2021.