Politseimuuseumi õpetlikud tunnid 09. märts Küllike
„Väiksed ja suured spioonid ja salakuulajad käsikäes“
Kuna olime 09.03.22 hommikul esimesed külastajad, siis saime osa uhkest väravate avanemise vaatest.
Sisenesime vastuvõttu, ostsime piletid ja suundusime giidi saatel politseimuuseumisse, jätsime üleriided garderoobi ja algas esimene tund.
- Nägime ja saime ka ise proovida kui suure löögi saab autojuht kokkupõrkel juba väikese kiiruse juures.
- Katsetasime, kas suudame autojuhina õigeaegselt reageerida valgusfoori punase tule korral.
- Tunnetasime, mis tunne võib tekkida arestikambris.
- Proovisime kuulivesti ja kuulasime, millal ja miks seda vaja võib minna.
- Vaatasime erinevaid politseiriietusi, alates kaitseriietusest ja lõpetades pidulikumaga.
- Saime teada, miks ja kus on mõnikord vaja kaitsekilpi koos kiivriga ja soovijad said kätte tunde, mida tunneb politseinik, keda loobitakse nt tühjade plastpudelitega. Haiget keegi ei saanud, mänguna oli see lõbus, aga kilbi taga olijate sõnul pisut „õudne“.
- Tutvusime politseiniku varustustega erinevate tööülesannete korral.
- Saime põgusa ülevaate narkootikumidest ja nende tarvitamise võimalikest tagajärgedest.
- Pidime kõik läbima laserkiirtega kaitstud koridori, mis oli kõigile ületamatult raske.
- Saime teada, kuidas võetakse sõrmejälgi ja seda ka ise proovida, kõik õpilased said endale mälestuseks enda sõrmejälgede kaardi.
- Õppisime, mis on fotorobot, miks ja millal seda vaja võib minna ning koostasime koos fotoroboti abil erinevate kurjategijate pilte.
- Proovisime kui ausad me tegelikult oleme ja seda valedetektori abil. Tuli välja, et aus olla on väga raske.
- Nägime, kuidas paistab kõik jälgimiskaamera abil ja otsisime kõik ennast sealt üles.
- Saime teada ja Tallinna tänaval proovida, et kiirusemõõtmine on päris huvitav ja lõbus töö.
- Ja lõpuks kõige lõbusam osa – politseiautod ja -helikopter – sinna oleks lapsed tegutsema jäänudki kui aeg poleks takistanud. Ei saa ju iga päev lubada endale politseisõidukis viibimist.
Küllike ja Katrin õpilastega
„Väiksed ja suured spioonid ja salakuulajad käsikäes“
Kuna olime 09.03.22 hommikul esimesed külastajad, siis saime osa uhkest väravate avanemise vaatest.
Sisenesime vastuvõttu, ostsime piletid ja suundusime giidi saatel politseimuuseumisse, jätsime üleriided garderoobi ja algas esimene tund.
- Nägime ja saime ka ise proovida kui suure löögi saab autojuht kokkupõrkel juba väikese kiiruse juures.
- Katsetasime, kas suudame autojuhina õigeaegselt reageerida valgusfoori punase tule korral.
- Tunnetasime, mis tunne võib tekkida arestikambris.
- Proovisime kuulivesti ja kuulasime, millal ja miks seda vaja võib minna.
- Vaatasime erinevaid politseiriietusi, alates kaitseriietusest ja lõpetades pidulikumaga.
- Saime teada, miks ja kus on mõnikord vaja kaitsekilpi koos kiivriga ja soovijad said kätte tunde, mida tunneb politseinik, keda loobitakse nt tühjade plastpudelitega. Haiget keegi ei saanud, mänguna oli see lõbus, aga kilbi taga olijate sõnul pisut „õudne“.
- Tutvusime politseiniku varustustega erinevate tööülesannete korral.
- Saime põgusa ülevaate narkootikumidest ja nende tarvitamise võimalikest tagajärgedest.
- Pidime kõik läbima laserkiirtega kaitstud koridori, mis oli kõigile ületamatult raske.
- Saime teada, kuidas võetakse sõrmejälgi ja seda ka ise proovida, kõik õpilased said endale mälestuseks enda sõrmejälgede kaardi.
- Õppisime, mis on fotorobot, miks ja millal seda vaja võib minna ning koostasime koos fotoroboti abil erinevate kurjategijate pilte.
- Proovisime kui ausad me tegelikult oleme ja seda valedetektori abil. Tuli välja, et aus olla on väga raske.
- Nägime, kuidas paistab kõik jälgimiskaamera abil ja otsisime kõik ennast sealt üles.
- Saime teada ja Tallinna tänaval proovida, et kiirusemõõtmine on päris huvitav ja lõbus töö.
- Ja lõpuks kõige lõbusam osa – politseiautod ja -helikopter – sinna oleks lapsed tegutsema jäänudki kui aeg poleks takistanud. Ei saa ju iga päev lubada endale politseisõidukis viibimist.
Küllike ja Katrin õpilastega
