1940-1950

Nõukogude aja algus ja sõja-aastad (1940-1944)

Nii nagu mujale Eestisse saabus 21. juuni 1940 ka Porkuni metsade vaikusse. Kurdid õpilased olid suvevaheajaks kodudesse sõitnud ja kooliruumides tegutses Tallinna noorte suvelaager. Kaasaegsete mälestuste järgi tulnud teade töörahva võimu kehtestamisest just vanalinnas toimunud rahvapeo ajal. Uudis  tekitanud küll elevust, kuid pidu jätkunud kavakohaselt.

1940/41.õa tõi kooliellu rea muudatusi:  kool ühendati üldisesse elektrivõrku; avati punanurk; anti välja seinalehte; loodi pioneeriorganisatsioon jne. Parim uudis oli muidugi kurtidele lastele koolikohustuse kehtestamine. 1941.a nimetati kool ümber Porkuni Kurttummade Kooliks.

Seoses õpilaste arvu kasvu ja töömahu suurenemisega seati sisse koolijuhataja abi (õppealajuhataja) ametikoht. Internaadis hakkas tööle kaks pedagoogilise haridusega kasvatajat. Õpilaste tung kooli suurenes ja Porkuni ei suutnud enam uusi kurte õpilasi vastu võtta, sest üle 150 kooliealise kurdi oli seni haridusest ilma jäänud. 1940/41. õa hakati Porkunis ette valmistama pedagooge uue, Tartus avatava kurtide kooli jaoks. Tõde on see, et teise kooli asutamise küsimuse tõstsid üles  Vändras ja Porkunis hariduse saanud kurdid ise, kes nüüd ühingutesse koondunuina aktiivselt tegutsesid. 1941.a 1.mail alustaski Tartu Kurttummadekool kurtide laste õpetamist.

Riho Sumre oli koolijuhi ametis 1941. a suveni, mil ta nõukogude võimu poolt interneeriti. (Ta suri Siberis 1946.a.)

Ajutiselt nõustus koolijuhataja ülesandeid täitma Juhan Kenkmaa.

31. juulil 1941 möödusid koolist viimased suuremad Punaarmee üksused. Seejärel saabusid hävituspataljoni mehed, kes kahe veoautoga viisid Porkunist ära suvelaagri lapsed. Pärast seda tulid minöörid, kes lasksid nii Tamsalu maantee kui ka parki viiva jalgtee sillad õhku ning mineerisid Rakvere ja Väike-Maarja maanteede sillad. Sildade õhkimise käigus purunes lossil üle kahesaja aknaruudu.  Saare peal elavad inimesed olid välismaailmast ära lõigatud ja jäid kahe väe vahele kolmeks päevaks. Saarelt oli võimalik lahkuda ainult paadiga.

3. augustil 1941 ilmusid Tamsalu poolt sakslased, puhastasid maantee miinidest ja tulid saarele. Seega algas Porkunis Saksa okupatsioon.

1941/42. õa määras haridusosakond direktori kohusetäitjaks Juhan Kenkmaa. Õppetööga sai alustada alles novembris, sest enne tuli aknad klaasida ning ümbrus puhastada. Uuteks õpetajateks tulid Ellen Raitare (Lätt) ja Elsa Kuriks.

1942/43. õa õppeplaanis suurendas õppenõukogu kehalise kasvatuse tundide arvu ja seadis sisse majapidamise õpetamise tunnid 7. ja 8. klassis. Muudatuste tegemiseks vähendati eesti keele, usuõpetuse, ajaloo ja kirjatehnika tunde. Koolis valitses küttekriis, mille leevendamiseks vanemad õpilased kooli metsa puid tegema saadeti. Suvel pidi iga töövõimeline õpetaja ja teenistuja viis päeva küttepuid tegema. 1943. a sai kool kohe huvitaval kombel kaks koolijuhti: kooli üldjuhiks kinnitati Arvo Orn, koolijuhatajaks määrati  endine Saaremaa Kurttummade Kooli juhataja Ida Rahnel.

Selline juhtimine kehtis okupatsiooni lõpuni. 1943. a nimetati kool Porkuni Kurttummade Koolkoduks.

1943/44. õa lõppes õppetöö märtsis, sest kooliruume kasutati sõjaväehaiglana.

Rinde üleminekul 21. septembril 1944. a toimus Porkuni väljadel vennatapulahing, kus eestlane eestlast tulistas. Saare peal süttis laskemoonaauto, mille tagajärjel põlesid maha mõlemad piiskopilinnuse väravatorni kõrval asunud majad.

Sõjajärgsed aastad (1944-1950)

1944/45. õa. – Sõjaaeg oli mõjutanud pedagoogide elukäiku: mõned läksid välismaale pagendusse, mõned lahkusid töölt muudel põhjustel. Kooli tuli hulgaliselt noori pedagooge, nende hulgas ka kasvataja Traudi Liiva, kes oma edaspidise elu Porkuniga sidus. 1945.a otsustati hakata välja andma seinalehte Meie Sõna. Ajastule iseloomulik oli seegi, et eeskujuliku töö ja käitumise eest premeeriti õpilasi kas kingade, sukkade või sokkidega. Õpetajad pidid kuulama poliitharidusloenguid, koostama metoodilisi referaate ja andma näidistunde. Klassides valiti klassiorganisaatorid, VII klassis lisaks ka õpilaskomitee. 1945. a augustis toimusid Porkunis Tartu ja Porkuni kurtide koolide õppejõudude esimesed õppepäevad.

1945/46 õa tulid kooli tööle Sinaida Heinsoo ja Alfred Nahkur. Kurttummade kooli lasteaia klassi võeti 20 töötajate last, kes vajasid vanemate tööloleku ajal järelvalvet.

1946/47 õa seati koolis sisse hommikvõimlemine. 1947. a külastasid direktor Orn ja tema asetäitja Moskvas kurtide ja nürmikute koole. Kolmandatel kurtide koolide õppejõudude õppepäevadel esinesid loengutega professor Ariste, doktor Siirde ja Tartu ning Porkuni kooli vanemad õpetajad. Õppepäevadel võeti vastu otsus, mille kohaselt tuli Porkuni koolil koostada II ja III klassi jaoks eesti keele õpik.

1947/1948 õa esitas õpetaja Ellen Lätt eesti keele õpiku käsikirja , mis üksmeelselt heaks kiideti.

1949/1950 õa pikenes kooliaeg 9-klassiliseks.