1970-1980

1970/71. õa alustati normintellektiga kurtide õpetamist 12aastase õppeprogrammi järgi, tagamaks neile 8klassiline põhiharidus. Uue pedagoogilise töötajana alustas Reet Griffel.

1971/72. õa oli viimane õppeaasta direktor V. Kuriksi juhtimise all. 22 aastat kestnud koolijuhi töö jooksul suutis V. Kuriks sõjajärgsete aastate laostunud koolist teha majanduslikult ja töökorralduselt eeskujuliku õppeasutuse.

Kool Kaljo Pildi juhtimise all (1972-1982)

1972/73. õa  tõi olulisi muudatusi Porkuni Eriinternaatkooli ellu. Pärast 22 aastat kestnud viljakat tööd koolijuhina lahkus tervislikel põhjustel direktori ametikohalt V. Kuriks. Alates 15.augustist 1972 hakkas Porkuni Eriinternaatkooli juhtima pikka aega Vändra Keskkooli direktorina töötanud Kaljo Pilt. Direktori asetäitjana õppe- ja kasvatustöö alal alustas Jaan Inno, asetäitjana õppealal jätkas teist aastat  Elle Ojasaar. Direktori asetäitjana majandusalal ja abimajandi juhatajana töötas J. Vikk, kooli  raamatupidajana A. Roosla.

Uus direktor alustas koolis ulatuslikke remonttöid. Õppeaasta jooksul kavandati ehitus- ja remonttöid lähemaks viieks aastaks, tähistati uue staadioni ja mänguväljaku asukohad.

Õppetöös tekitas probleeme üleminek 12aastasele õppeajale, sest uute programmide nõudmised olid tunduvalt suuremad teadmiste üldmahu osas ja tõid kaasa kardinaalseid ümberkorraldusi kurtide õpetamise metoodikas. Suurt rõhku pandi kõnearenduslikule tööle kõigis tundides ja klassivälisel ajal, oluline oli eelkoolirühmade töö korraldamine ja sõrmendkõne kasutamine kõne algõpetuses. Uuendused tekitasid lahkarvamusi: aastakümneid puhta suulise meetodi järgi õpetanud pedagoogid kahtlesid uues metoodikas. Noorema põlvkonna õpetajad asusid usinasti uut metoodikat õppima ja rakendama. Käidi sõsarkoolides ja konverentsidel, et tööks vajalikke teadmisi täiendada. Koolile muretseti esimesed komplektid kuuldeaparatuuri.

Tõlgiti ja koostati uut õppekirjandust.

Avati ainekabinetid: matemaatika-füüsika,  ajaloo-geograafia- ja bioloogiakabinet.

Direktor K. Pildi ettevõtmisel töötati aasta jooksul välja kõikide töötajate ja ühiskondlike organisatsioonide ametijuhendid, mis koondati „Porkuni Eriinternaatkooli käsiraamatusse“.

1974. a suvel sai valmis 8 korteriga elumaja (praegune KÜ HEVIEM).

Aasta-aastalt paranesid õpilaste sportlikud saavutused: edasiminekut kinnitasid  auhinnalised kohad kurtide tali- ja suvespartakiaadilt jt võistlustelt. Edukamad sportlased olid A. Ojastu, M. Mändsoo, I. Kõllo, R. Kõllo, R. Uripea. Neid õpilasi treenisid õpetajad T. Holtsmann ja T.-R. Künnapas.

1974/75. õa elavnes märgatavalt isetegevus. Õpetajad V. Thalfeldt ja H. Kuusk õpetasid selgeks pantomiimi „Tuhkatriinu”, rahvatantse õpetas M. Karon, võimlemiskavad koostasid ja õpetasid selgeks kehalise kasvatuse õpetajad, iluvõimlejad esinesid  U. Soeri juhendamisel.

Isetegevuskavaga esineti kooli nääripeol, isetegevusülevaatusel ja muidugi kooli 50.sünnipäeval 1975. a jaanuaris.

1976/77 õa lülitati õppeplaani I-V klassini 18 individuaalse hääldus- ja kuuldetaju arendamise tundi. See tähendas, et iga kurdi lapsega töötati iga päev 15 minutit eesmärgiga õpetada teda kasutama olemasolevaid kuulmisjääke kõne korrigeerimiseks ja ümbritseva maailma helide vastuvõtmiseks. Paremate kuulmissäilmetega õpilased hakkasid kandma individuaalseid kuuldeaparaate.

Samal aastal vähendati ka kasvatusrühmade kasvandike arvu 25-lt 12-le, millega kaasnes muidugi vajadus uute kasvatajate järele.

1976/77. õa tähistati kurtide kooli 110. aastapäeva Balti liiduvabariikide kurtide koolide õpetajate metoodikakonverentsi ja kurtide õpetajale pühendatud skulptuuri „Porkuni ema” avamisega. Avamisel viibis ka skulptuuri autor Aime Jürjo.

1977/1978. õa. Kevadel said 8klassilise kooli lõputunnistuse esimesed lõpetajad: Uno Karlov, Merle Kiudorf, Vahur Kääramees, Raivo Pärn, Tiit Papp ja Luule Tins. Esmased teadmised ja oskused andis neile usinatele lastele õpetaja Vaike Thalfeldt, lõpusirgele viis nad õpetaja Luise Tamm.

Antud perioodil toetasid kooli rahaliselt Eesti Kurtide Ühing ja kooli abimajand. Kooliruumide remontimiseks korraldatud hoogtööpäevadel lõid kaasa lastevanemad.

Õpilaste arv 70ndatel oli vahemikus 140-160.