2000-2005

Alusta tööd esimene toimetulekuklass kuuljatele õpilastele

2000/2001. õa alustas tööd kuuljate toimetulekuklass, mis kandis numbrit I-III. Seda klassi hakkas juhatama Terje Kundla. Samas klassis alustas abiõpetajana tööd Mati Koskaru. Vahetus pearaamatupidaja. Töölt lahkus mitu aastat kooli raamatupidamist eeskujulikus korras hoidnud  Marje Arraste . Tema töö võttis üle seni sekretäri ametit pidanud Helju Viirg. Oktoobrikuus sai valmis laserplaadil Elle Ojasaare „Surdologopeedi käsiraamat „ . Selle valmimisele aitasid kaasa kooli poolt taotletud toetus Hasartmängumaksu Nõukogult ja kooli direktor Avo Hein ning Helju Viirg oma isikliku tööga. 2000. a lõpus toimus direktsiooni osavõtul kurtide laste õpetajate metoodikakomisjoni koosolek, kus otsustati lõpetada normintellektiga laste õpetamine Porkunis järgmisest õppeaastast. Peeti võimalikuks jätkata vaimupuudega kurtide ja pimekurtide õpetamist. 2000/2001.õa suureks ettevõtmiseks sai kooli oma jõulumaa korraldamine. Selle ettevalmistamine võttis palju energiat nii pedagoogidelt kui ka lastelt. Porkuni Kooli tegi laiemale üldsusele tunduvalt tuntavamaks ka kooli abikasvataja Sirly Tiik, kes Sidney puuetega inimeste olümpiamängudelt tõi kaasa 3 medalit. Kevadel lõpetas viimane lend normintellektiga kurte. Lõpueksamid tuli sooritada täiesti võrdsetel alustel kuuljate põhikooli 9. klassi lõpetajatega. Parim oli Gert Pärnamäe, kes 2 eksamit väga hästi tegi.

Haridusministeerium eraldas koolile 400 000 krooni lossi ümberehituse projekti tellimiseks.

Kungsöri sõprade abiga seati sisse muusikateraapia ruum ehk hingetuba. Samal ajal sõlmisid kool ja kontserdiorganisatsioon Concerto Crosso lepingu, mille kohaselt viimane oma 2001.a suve mõisakontsertide sissetuleku annab Porkuni Koolile muusikateraapia klassi puuduva sisseseade soetamiseks.

2001/2002. õa osales neli meie kooli õpetajat (Virge Viliberg, Imbi Aosaar, Age Mägi, Leili Pukk) TÜ Avatud Ülikooli korraldatud 140-tunnisel IKT kursusel. Kinnitati Porkuni kooli I abiklassi tunnistuse vorm, mille kavandi koostas Age Mägi. Viimast õppeaastat toimus numbriline hindamine. Suure vaidluse tulemusena otsustati jõulumaa korraldamise poolt. Kinnitati kooli põhimäärus. Võeti teatavaks, et abiklassid saavad Porkunis õppida kuni aastani 2005. 2002.a juunis toimus Porkuni Koolis toimetulekukoolide kokkutulek. Koolirahvas  teadvustas kooli staatuse muutumise . Kungsöri Rotary klubi poolt kingitud jalgratastega korraldas õpetaja Evelyn Himma vigursõiduvõistlused: on eesmärk õpetada kõik meie õppurid jalgrattaga sõitma. Aprillis korraldas kool lastevanemate päeva. Evelyn Himma, Tiiu Tammiksaar ja Ülle Pärg sõitsid Kungsörisse täienduskoolitusele. Augustikuu õppenõukogus tegid T. Tammiksaar ja E .Himma Rootsimaal nähtust põhjaliku ülevaate. 2002.a toimus siseaudit, mille raames tutvusid meie õppetööga Ana Kontor ja Triin Tõru. Hinnangud olid positiivsed: abiklasside töö tunnistati väga heaks ja toimetulekuklasside töö heaks.

2002/2003. õa augustikuu õppenõukogu koosolek otsustas, et me ei tee kalendaarset üldürituste plaani. Otsustati, et kindlasti toimuvad jõulupidu ja kevadpidu, mida õpetajad ja kasvatajad kordamööda ette valmistavad. Kui tahetakse  üritust korraldada, siis peab sellest teatama kaks nädalat enne toimumiskuupäeva.  2002/2003. õa hakkasid õpetajad tegema esitlusi oma õpilaste kohta, mis koosnes kolmest osast: sotsiaalne taust, tervislik seisund ja isiksuseomadused ning teadmised ja oskused. Ühendati abiklasside ja toimetulekuklasside metoodikanõukogud. Kooli tulid  õpetajaks Agnes Mürk ja kasvatajaks Helge Sokk. Jaanuarist maini osalesid  pedagoogid 160tunnisel toimetulekupedagoogika kursusel.

Vitali Skalozub lõpetas põhikooli riikliku toimetuleku õppekava järgi. Koolile osteti sülearvuti ja multimeediaprojektor. Õpilastele hakati kord nädalas filme näitama. Suvel vahetati õpilaskodus keskküttekatel.

2002. a tõi Porkuni Koolile ka kurbi päevi: jaanuaris suri kauaaegne kurtide õpetaja Alfred Nahkur; septembris kõlasid leinaviisid staažikat tööõpetajat ja aednikku Anton Jalakat viimsele teele saates; oktoobris lakkas tuksumast koolis aastakümneid ehitustööd teinud Friedrich Milli süda.

2003/2004. õa augustikuu õppenõukogus kinnitati õpetaja ja kasvataja töökava vormistamisjuhend. Juttu oli ülekoolilistest läbivatest teemadest raskusastme tõusuga kooliastmete kaupa. Kinnitati kooli õppekava tööversioon. Õppenõukogu koosolekutel jätkasid klassijuhatajad esitlusi oma õpilaste kohta. Esimest korda praktiseeriti koolis õpilaste kojusaatmist üle nädala laupäevaks ja pühapäevaks. Kooli jäid ainult pimekurdid. Klassijuhatajad võisid tellida iga õpilase kohta 100 krooni eest õppetarbeid kooli arvel. 2003.a novembris tegi direktor Avo Hein uue kaasaegse  kooli veebilehe. Selle veebilehe omapära on nädalakommentaari ilmumine, seega uuendatakse teavet igal nädalal. Novembris võtsime osa toimetulekukoolide kokkutulekust Türil. Kooli söökla tunnistati tervisekaitsetalituse poolt euronõuetele vastavaks. Programmi ”21. sajandi kool” rahaga soetati klassidesse arvuteid, koolile digikaamera, kiletamismasin, neli CD-mängijat, osteti õppemänge jm. Toimus koolisisene 60tunnine arvutikursus Word`is ja PowerPoint`is töötamiseks. Koolitajateks olid meie oma õpetajad. Koolielule andis tooni õpetajate metoodikanõukogu rohkete ürituste korraldamisega. Metoodikanõukogu juhtis asjatundlik ja sihikindel Imbi Aosaar. Märtsikuu õppenõukogus tegi A. Hein ettekande, milles põhjendas toimetulekukooli ettevalmistusklassi avamise vajalikkust. Otsustati moodustada toimetulekukooli ettevalmistusklass. 1.juunil 2004 toimus Lille Kooli, Mihkli Kooli ja Porkuni Kooli kokkutulek Porkunis.

2004/2005. õa on Porkuni Kooli 80. tegevusaasta.

31.augusti õppenõukogu koosolekul rääkis Avo Hein kavatsetavatest muudatustest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Samal koosolekul valiti seitsmeliikmeline aastapäevapeo korralduskomisjon: V. Viliberg, L Aasa, J. Vikk, S. Tiik, H. Viirg, M. Kukk, L. Pukk. Üldkoordineerimine jäi direktor A. Heina õlule. Septembris avati ettevalmistusklass toimetulekulastele. Koolile osteti värviline laserprinter. Käesoleva õppeaasta esimene poolaasta on möödunud suures osas kooli 80.aastapäeva tähistamiseks valmistudes. Ometi jätkus õpetajatel Ülle Pärjal, Sirje Zubarevil ja Tiiu Tammiksaarel  jõudu  meeleoluka jõulumuusikali „Lumivalgekese jõulud“ lavastamiseks, milles said osaleda kõik meie õpilased. Lavastamisel olid suuremal või vähemal määral toeks kõik meie õpetajad.

Kokkuvõtvalt tänasest koolist:

* Porkuni Kool asub looduskaunis paikkonnas, mis pakub palju võimalusi õues õppimiseks ja sportimiseks.

* Koolis on terve õhkkond ja valitseb töömeeleolu.

* Koolis on  traditsiooniks saanud järgmised lasteüritused: politseipäev, leivanädal, kadrikarneval, metsajõulupuu, suusamaraton, jüripäeva tähistamine tõrvikrongkäiguga, looduse- ja tervisepäev maikuus.

* Koolil on oma maskott koprapoiss Porku, mis sümboliseerib püüet läbi närida ka raskeimast probleemist.

* Vanematele õpilastele toimuvad töötunnid.

* Koostatakse usinasti elektroonilisi õppematerjale.

* Lastele õpetatakse elulisi asju: tehakse koos süüa, pestakse pesu ja suunatakse jõukohast tööd tegema.

* Kõik meie inimesed teevad oma tööd südamega.

Meie kooli pedagoogid on  seoses kooli muutumisega kurtide koolist abikooliks ja seejärel toimetulekukooliks pidanud kogu aeg ümber õppima , end arendama, paindlikud olema. Võib öelda, et oleme toime tulnud. Hea, et meie kool kestab!

Kooli 80. aastapäeva pidulik tähistamine toimub järgmiselt:

Toimumiskohad : Väike-Maarja Rahvamaja, Porkuni Kool

Toimumisaeg : 07.01.2005

Ajakava:

•         10.00 -11.00 Registreerumine, hommikukohv (V-M Rahvamajas)

11.00 -12.30 Ettekanded:

•         A. Hein – ” Porkuni Kooli hetkeseis, võrdlevaid momente teiste toimetulekukoolidega”

•         L. Pukk – “Porkuni Kool läbi aegade”

•         L. Nirgi –  Videotutvustus

•         V. Viliberg –“Läbivad teemad  õpetamisprotsessis; Orienteerumisaine käsitlusest”

•         12.00 – 12.30 Õnnitleme kooli

•         12.30 —  12.45 Kohvipaus

•         12.45 – 14.15 M.Teichmann (peaesineja) –”Organisatsiooni kultuurist”

•         14.30 – Siirdumine Porkuni Kooli

•        14.45 – 16.30 Mõnede kooli ruumidega tutvumine, lõunasöök kooli sööklas, esitluste vaatamine saalis (toimub rotatsioon – osa sööb,osa vaatab jne)

•         17.00 – Väljasõit V-M Rahvamajja

•          17.30 – 19.00 Praeguste ja endiste kooli töötajate tänamine

•         Õnnitluste vastuvõtmine külalistelt

19.00 -23.00 Bankett, kohvitamine, tants, kultuuriprogrammi nautimine.

Õpilased tähistavad kooli 80. aastapäeva 11. jaanuaril 2005.a, s.o täpselt õigel asutamispäeval. Kavas on vaadata esitlust koolist, kuulata kontserti, süüa juubelitorti ning mängida ja tantsida.

2004/2005 õa jaanuarikuus algasid mõttetalgud, kuidas muuta kooliruumid ja -ümbrus lapsesõbralikumaks. Igaüks võis fantaasial lennata lasta ja mõtted paberile panna.Seoses õpilaskontingendi olulise muutumisega (nt ratastooli kasutavad õpilased), ei vasta enam kunagi kurtidele lastele ehitatud ruumid praegustele praktilistele vajadustele. Toon lugemiseks mõned näited:

Kool 5-e aasta pärast:

Age ( grupis: Sirje, Malle K, Imbi, Virge)
Ind. tööks ruum koolimajas
Teraapiaruumid koolimajas
Õpilaskodus katuse alla kortertuba
Vestibüül ja saal taastatud vanadel aegadel olnuga
Rühmad ülesehitatud peresüsteemis (oma köök, ise katavad omale laua ja pärast pesevad nõud jne)
Alla bassein, saun
Õue purskkaev, pingid, mänguväljak
Lautadesse ponid, miniloomad – lapsed ise hoolitsevad loomade eest
Õppeaed
Väliklassid
Jätkuõppe õpilastele saunamajast töökoda (fotolabor vms)
Jätkuõpe vanassse hoonesse
Evelyn (grupis Terje, Marika, Helge, Inga, Elve, Andi)

Liftid ratastoolidega lastele – mõlemasse majja
Valgustus kooli ümbrusesse
Kortersüsteem
Jätkuõppele eraldi korterid – iseseisvaks eluks
Alla köögi kõrvale füsioteraapia ruumid
Koolimajja pööningule ehitada välja käsitööruumid
Mänguväljakud
Koolipark korda (istumispingid, lõkkeplatsid jne)
Puutöökoja ruumide laiendamine
Mairi (grupis Mairi, Mati, Pilvi, Galina, Leo)

Magalas 2 – 3 õpilast
Klass perekonna süsteemis (kasutuses köök ja tuba)
Magamistoad eraldi poistele ja tüdrukutele, WC üleval ka poistel, pesemisvõimalused tubade kõrval
Keraamika – põletusahjud
Ait – õunte säilitamiseks
Saunamajast noortemaja
Mänguväljakud
Riidehoius kapid, mis on lukustatavad
Arvutiruum koos internetiga õpilaskodus
Kevadel oli klassikursuse lõpetajaid kooli seitsmes toimetulekuklassis, ühes abiklassis,pimekurtide osakonnas ning toimetuleku ettevalmistusrühmas.

30. mai õppenõukogu otsuste eelnõud:

Otsus nr1:  Lugeda põhikool lõpetatuks IX E klassi õpilasel Mario Tõnström´il, kes õppis individuaalse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel.

Otsus nr.2: Lugeda põhikool lõpetatuks IX C klassi õpilasel Toomas Toomingas´el, kes õppis põhikooli toimetuleku riikliku õppekava alusel.

Otsus nr.3: Lugeda põhikool lõpetatuks IX C klassi õpilasel Margus Remek´il, kes õppis põhikooli toimetuleku riikliku õppekava alusel.

Otsus nr.4: Lugeda III abiklass mittelõpetatuks Õnnela Kiisküla`l, seoses temale toimetuleku riikliku õppekava määramisega.

Otsus nr.5:

II toimetulekuklassi lõpetasid:

1.Andrea Kungla

2.Daniil Prits

3.Gabriel Väli

4.Kirsika Anslan

5.Armin Närep

6.Kertu Tatar

III abiklassi lõpetasid:

1.Eero Fedulin

2.Hillar Kreek

3.Kätlin Lillepuu

4.Raili Lind

5.Arnold Nurk

6.Raili Suurkaev

7.Evald Smilinov

8.Janek Tislar

III toimetulekuklassi lõpetasid:

1.Keiju Kilm

2.Andrei Lukin

3.Rauno Post

4.Raul Krull

5.Kaisa Savet

6.Anna Sokolova

IV toimetulekuklassi lõpetasid:

1.Aivo Vološina

2.Andrus Kiisk

3.Martin Kreiter

4.Kristel Pahka

5.Jaanus Paigaline

6.TaivoVakkum

7.Anti Meidla

V toimetulekuklassi lõpetasid:

1.Kristiine Treimann

2. Igor Sõštšikov

3.Kadi-Häli Part

4.Geter Nõmmik

VI toimetulekuklassi lõpetasid:

1.Andres Juuram

2.Merilin Raud

3.Veiko Reitel

4. Jaan Bergmann

5. Hasso Jürioja

6.Toomas Kiisk

7.Märten – Levi Laid

8.Roland Plomberg

9.Aive Sillamaa

10.Marko Ööpik

11.Andrus Leinfeld

12.Martin Liivoja

13.Gennadi Nikontšuk

VII toimetulekuklassi lõpetasid:

1.Margus Tarassov

2. Kristiina Bugera

3.Grigori Zolnerovits

4.Kert Akimutin

5. Liis Jürioja
6. Jüri Kuusemäe

7. Indrek Prints

8. Alar Pärnaste

9. Margit Salin

10.Jarmo Pettai

11.Reelika Raudsoo

12.Anne-Mai Soots

13.Karilis Kausi

14. Nikolai Voronov

15.Martin Merilainen

VIII toimetulekuklassi lõpetasid:

1.Ergo Elhi

2.Mihkel Peterson

3.Jana Penjan

4.Keit Koldek

5. Eduard Ignahhin

6. Aivo Songissepp

IX toimetulekuklassi esimese tsükli lõpetasid:

1.Jüri Bergmann

2.Alo Karlson

3.Taivo Lind

4.Martin Normak

5. Eelika Songissepp

6.Jaanika Toomingas

Esimest korda kooli ajaloos toimus õpilastööde näitus-müük e oksjon. Üritus viidi läbi vahetult enne kevadpidu, kuhu oli saabunud hulgaliselt lapsevanemaid ja ka kooli töötajaid. Haamrit lõiVirge Viliberg. Oksjon on mõistagi üritus, mis kruvib kired kõrgele ja ega Porkunis siis teistmoodi ei ole kui mujal maailmas. Mille tarbeks saadud raha täpselt kulutati, seda „kroonik“ ei oska kahjuks öelda. Küllap ikka laste tarbeks…

Direktor Avo Hein teatas talvel, et antud õppeaasta jääb temale viimaseks. Kaheksateist pikka ja töist kooliaastat olid direktori jaoks end ammendanud. Kevadel kuulutatigi Porkuni Koolile uue direktori leidmiseks avalik konkurss. Konkureerijaid oli kaks: Porkuni Kooli poiste tööõpetuse õpetaja Leo Nirgi ning Tamsalu Gümnaasiumi raskestikasvatavate poiste klassi juhataja Tiit Leemets. Toimus üldkoosolek, kuhu kõik kooli töötajad kohale olid ilmunud. Väga põnev: kandidaadid tutvustasid end, vastasid kõikvõimalikele küsimustele ning seejärel toimus salajane hääletus.

Valituks osutus Tiit Leemets.

Direktor Avo Heina tsitaat Porkuni Kooli tööle asudes: „ 80% oma realiseerimata energiast kasutan ma selle kooli hüvanguks.“ Nii see oli…

Avo Hein = peale direktoriameti tark matemaatik, maakonna parim klahvpillimängija, julge talisportlane, andekas IT-imees, osav ehitaja jne – kõike tegi 100%-liselt!

SUUR TÄNU KÕIGE EEST!

„Hästi avaldatud tunnustus on peaaegu sama suur au avaldajale kui saajale“ – (Sir Richard Steele)

Reet Griffeli korraldatud kevadine retk viis seekord meid Äntu-Nõmme looduse õpperajale.