1980-1990

Direktor K. Pildi viimane tööaasta

1981/82. õa juunikuus alustas Eesti Õpilasmaleva ridades oma esimest töösuve Porkuni Eriinternaatkooli rühm, eesotsas komandöridena õpetajad Tiiu Laur ja Ain Aasa. Nende töökohaks sai kodurajooni „Õitsengu” kolhoos. Sel õppeaastal alustasid oma esimesel tööpostil kasvatajana tööd Virge Aus ja Hiie Purju.

Direktor K. Pilt teatas, et loobub koolijuhi ametist tervislikel põhjustel. Tema jäädvustas end kurtide kooli ajalukku suurte ehitustöödega: pehmeinventari laoruumid keldrikorrusel, kooli staadion Koplimäel, töötajate kortermaja, sanitaarremondid töötajate korterites jm.

Direktor  Tiiu  Lauri  aeg (1982-1987)

1982/83. õa alustas kool Tiiu Lauri juhtimisel. Uus direktor oli seni samas koolis õpetajana töötanud ja kurtide kooli spetsiifikaga kursis. Asetäitjatena jätkasid J. Inno ja E. Ojasaar. Abimajandit juhatas viimast aastat J. Vikk.

Seoses õpilaste arvu vähenemisega kaotati kasvatusala asedirektori koht, tervislikel põhjustel loobus ametist õppealajuhataja.

1983. a jaanuaris olid kooli juhtimas vaid direktor T. Laur ja enne aastavahetust tööle asunud direktori asetäitja majandusalal Neeme Rätsep.

Lõpule jõudis piiskopilinnuse restaureerimine. Sinna kavandati  koolimuuseum.

Sel õppeaastal oli kaks jäädavat lahkumist: esimeste halladega läks manala teele 46 aastat kurtide koolis töötanud Vello Liiva. Maikuus kustus kauaaegse õpetaja Ants Toomi eluküünal.

1983/84. õa sügisel tuli kooli õppealajuhatajaks vabariigis tuntud defektoloog Viivi Neare, kes lootis siin oma perele avaramat elamispinda saada. Tema õlule langes suur töökoorem: lisaks põhitööle tuli tal ära teha ka emapuhkusel oleva kooli raamatupidaja töö. V. Neare suurt töövõimet näitab seegi, et ta järgmise aasta aprillis Moskvas edukalt pedagoogikakandidaadi teaduslikku kraadi kaitses.

Abimajandi tööd juhtis alates 1983. a suvest Peedo Pukk.

Pedagoogide pere täienes noore abielupaari  Ave ja Vahur Laiapeaga, kes mõlemad TRÜ-s kaugõppe teel kõrgharidust omandamas olid.

Eesti keelt ja kirjandust õpetasid traditsiooniliselt klassijuhatajad; matemaatikat Aadu Rotka, Ene Ruubel ja Viivi Neare; ajalugu ja geograafiat  Jaan Inno; bioloogiat, loodusõpetust ja keemiat Reet Griffel; füüsikat Vahur Laiapea; tööõpetust Selma Jalakas, Anton Jalakas ja Vahur Laiapea; kehalist kasvatust Tiiu- Reet Künnapas ja Ain Aasa; joonistamist-joonestamist Pikar Riitmuru; hääldus- ja kuuldetööd klassijuhatajad, V. Pent, L. Tamm ja E. Ojasaar.

1984/85. õa  tuli kooli tööle kaheksa noort kogemusteta pedagoogi, kellest viis ka kohe kaugõppes kõrgharidust omandama asusid. Kolmandat õppeaastat vanemkasvataja ametis oleva Malle Põldmaa tööpinge oli väga suur kolmandiku võrra uuenenud kasvatajate kaadri tõttu.

1985. a jaanuaris tähistas kool Porkunisse asumise 60. aastapäeva piduliku aktuse ja õpilaste taidluskavaga. Külalisi oli Eesti NSV Haridusministeeriumist, Eesti Kurtide Ühingust, Tartu I Eriinternaatkoolist ja Riia sõsarkoolist. Tervitama olid tulnud šeffettevõtete esindajad Põdrangu sovhoosist ja Rakvere Metsamajandist.

1985. a sai kool audiomeetri.

Pärast kahte töörohket aastat lahkus koolist V. Neare.

Selle õppeaasta sisse mahub ka üks lahkumine manalasse: lakkas tuksumast nüüd juba pensionäripõlve pidava kauaaegse õpetaja Feliks Jesse süda.

1985/86. õa alustas tööd direktori asetäitjana õppealal äsja surdopedagoogi diplomi saanud Ave Laiapea. Õppe-kasvatustöö osas väärivad märkimist ainenädalad, mille läbiviimisele õppealajuhataja suurt tähelepanu pööras. Ta suunas pedagooge enesetäiendamisele, tutvustades neile metoodilist kirjandust. Teravalt kerkis esile uute programmide vajadus. Kahjuks venis ka haridusministeeriumile esitatud uute õpikute ja töövihikute käsikirjade trükkimine. Vaeti tõsiselt kõnearenduse küsimusi, milles sisekontrolli käigus suuri puudujääke leiti. Sedastati, et kui õpilane ainult klassitunnis kõnelema peab ja muul ajal kurttummana läbi saab, siis ei kujune kõneharjumusi ega õnnestu ka õppeprogramme täita. Pandi kirja ka meetmed probleemide lahendamiseks, kuid kahjuks ainult paberile need jäidki.

Samal sügisel jäi vanaduspensionile Anton Jalakas, kes puutööõpetaja ja aednikuna  kolmkümmend aastat kurtidele poistele tööd ja õiget töössesuhtumist oli õpetanud.

Endiselt oli hoogne sporditegevus. See on ala, kus kurdid võrdselt võivad kuuljatega rinda pista. Kaks meie kooli õpilast—Tiiu Jaansalu ja Alvar Püss– kuulusid vabariigi noorte koondvõistkonda.  Edukad olid meie kooli sportlased kergejõustikus ja suusatamises: üheksa aastat järjest võideti Balti spartakiaadi suusavõistlused. Ka üleliidulistelt kurtide meistrivõistlustelt toodi medaleid.

1986/87. õa oli 120. kooliaasta eesti kurtide koolis. Aasta õnnestunumateks üritusteks olid  ainenädalad ja nende raamides toimunud konkursid; sügisball pioneeridele; kasvatusrühmade vaheline isetegevuskonkurss; raamatupidu; O. Lutsu nädal; osavõtt suusamaratonidest ja talispordinädala ettevõtmised; loodusõpetuse päev algklassidele; kõnekonkurss.

Kooli 120. aastapäeva tähistati koolisiseselt ja väga tagasihoidlikult. Suurem avalik aastapäeva tähistamine lükati koolirahva ühise otsuse alusel 5 aasta võrra edasi.

Kärekülma talve tõttu pikenes talvevaheaeg nädala võrra.

Esmakordselt toimusid  kurtide koolis alates 9. klassist üleminekueksamid.

1986.a lõpuks valmis ühepereelamu, kuhu kolis perekond Laiapea.

Suurim saavutus majandusvallas oli asfaltkatte saamine kooli ja elamurajooni ühendavale teele. Sellega lõppes koolmeistrite aastaid kestnud poris sumamine.

1986.a astus kõrgkooli esimene Eesti kurtide kooli lõpetanu Merike Mändsoo.

Aastad Avo Heina  juhtimisel (1987-2005)

1987/88. õa algas uue direktori käe all. Augustikuu viimastel päevadel  ametisse valitud ja kinnitatud Avo Heina tööle asumisele pani kogu koolipere suuri lootusi.

Sel õppeaastal töötasid õppealajuhatajana A. Laiapea, vanemkasvatajana V. Aus, vanemraamatupidajana E. Mägi, raamatupidajana E. Keiri, abimajandi juhatajana E. Lavone. Majandusdirektori koht oli täitmata.

Õpetajate ja kasvatajate ametikohad olid põhiliselt täidetud. TRÜst said surdopedagoogi kutse ja alustasid kurtide õpetamist Age Sikka, Liivi Lubi ja Margit Järve.

Töötasid tavapärased metoodikakomisjonid, lisaks loodi olulisemate õppetöö küsimuste koordineerimiseks metoodikanõukogu ainekomisjonide esimeestest. Üritati alustada eesti keele programmide koostamisega, ent grupisiseste erimeelsuste tõttu olid tulemused kesised.

Kuulisel kursusel Moskvas osales direktori asetäitja A. Laiapea.

Kevadel jätkus kahe nädala jooksul juba eelmisel õppeaastal alanud kurtide kooli õpetajate kursus, kus lektoriteks olid TRÜ ja Moskva defektoloogiainstituudi teadurid.

Kooliellu tõi vaheldust Eesti Kurtide Ühingu sügisball Tamsalu Kultuurimajas, millel osales kurte kogu vabariigist ja meiegi koolipere lõi kaasa.

Pedagoogide töö sai tunnustatud järgmiselt: R. Mäsakule anti haridustöö eesrindlase rinnamärk  ja Elle Ojasaar jätkas pärast  atesteerimist õpetaja-metoodikuna.

Oli ka raskeid kaotusi. Novembri lõpus suri 59 aasta vanuses eluaegne kurtide kooli õpetaja Vaike Thalfeldt.

1988/89. õa avapäeval lehvis teise ärkamisaja tähisena vardas sinimustvalge lipp.

Kooli pearaamatupidajana alustas Vaike Saareoks, majandusdirektor oli Sulev Helenurm. Abimajandi juhi kohalt  lahkus E. Lavone, kes oli suutnud abimajandi suurest kahjumist välja tuua. Tema töö võttis oma õlule S. Helenurm. Vanemkasvataja õpilaskodus oli I. Aosaar. Värske jõuna alustas kurtide koolis tööd surdopedagoogi diplomiga Tea Kristov.

Kool läks üle viiepäevasele töönädalale.

Hingusele läks üleliiduline pioneeriorganisatsioon, mille asemele loodi ELO.

Eesti Televisioonis algas viipekeelde tõlgitav saatesari „Silmside“.

Käisid ettevalmistused Tallinnas elavatele kurtidele koolieelikutele lasteaia avamiseks.

Trükist ilmus R. Toomi viipesõnastik „Kõnelevad käed“.

Toimusid esimesed ülevabariigilised  viibeldud eesti keele kursused nii lastevanematele kui ka pedagoogidele.

1989. a tähtsündmuseks sai meie kooli endiste õpilaste hiilgav sportlik esinemine kurtide maailmameistrivõistlustel Uus-Meremaal.

Annely Ojastu  ja Ljubov Krõlova võitsid mõlemad 2 kuldmedalit ja 1 pronksmedali, Merike Mändsoo sai 3 pronksmedalit. EKÜ premeeris kõiki kolme eluaegse pensioniga. 2. märtsil toimus  kooli aulas meeleolukas kohtumine edukate sportlastega.

Maikuus külastas meie kooli Mikkeli kurtide kooli esindus ja sealne lasteteater, kes esitas meile viipekeeles näidendi „Pelle Tölpsaba“.

Haridusministeeriumi ja  haridustöötajate ametiühingu aukirjaga tunnustati Tiiu Tammiksaare ja Liivi Aasa tööd.

Kevad tõi kaasa ühe raske lahkumise: pärast piinavat haigust suri Porkuni kooli kauaaegne direktor teeneline õpetaja Viktor Kuriks.

1989/90. õa tuli tööle direktori asetäitjaks majandusalal P. Vipper. Raamatupidaja ja sekretärina alustas tööd S. Kasuk. Vanemkasvatajana töötas Õ. Matikainen. Lastejuhina alustas tööd K. Kivisild.

Esmakordselt kooli ajaloos legaliseeriti viiplemine pedagoogi ja õpilase vahelise suhtlemisvahendina õppes ja kasvatuses.

Kaks gruppi pedagooge käisid kogemusi saamas Soomes ja Rootsis.

Likvideeriti abimajandi lüpsikari.

Aprillikuu viimasel päeval lakkas tuksumast üle kahekümne aasta kurtide koolis kasvatajana töötanud Aarne Kuuse süda.