2005-2010

Uus Porkuni Kooli direktor Tiit Leemets asus ametlikult tööle 1. juulil 2005.

Kuna kooli personal uuele direktorile täiesti võõras oli, siis kogu suve jooksul käisid kõik kooli töötajad ükshaaval temaga vestlemas. Omakorda huvitav oli ka meil, töötajail, sest ega meiegi uuest direktorist ja tema plaanidest suurt teadnud. Põhitähelepanu vestlustel oli suunatud edaspidise õppetöö aina paremale korraldamisele.

2005/2006 õa algab ootusärevalt nii õpilastele kui töötajaile – üle hulga aja hakkab kooli juhtima uus direktor – Tiit Leemets.

Tööd alustavad eelkoolirühm, 8 toimetulekuklassi, pimekurtide osakond 3 kolme klassiga ning jätkuõpe. Üldises töökorralduses mõjus uudsena ,et iga nädal algas esmapäeva hommikul kell 9.00 töötajate infotunniga. Seal pandi paika nädala olulised sündmused ja jagati ka muud olulist infot (nt kus keegi käis ja mida huvitavat nägi) – igati kasulik!

Septembrikuus toimus Pärnus EEL üldkogu nõupidamine. Ka meie kooli esindus oli kohal – kaasaarvatud uus direktor, kes loodetavasti kolleegide hulgas kasulikke tutvusi sõlmis.

Alates oktoobrikuust algas pedagoogilisele personalile eripedagoogika kursus „Toimetulekuklasside õpe“ (160 t), mille peaeesmärgiks oli pedagoogidele kompetentsuse lisandamine toimetulekukoolis töötamiseks. Koolitusjuht oli Malle Eglon Tallinna Ülikooli täiendõppekeskusest. Koolitus taotles õpetaja/kasvataja valmisolekut muutuda, tegutseda uutmoodi, olla aktiivne ja loov, avastada ennast õppijana, tunda rõõmu elust; vaadelda ja näha nähtusi süsteemsetes seostes, arvestada keskkondlikke ja isiklikke tingimusi, prognoosida tulevikku. Käsitleti toimetulekuõppe ajaloolist tausta, toimetuleõppega seonduvat seadusandlust, vaimupuude-ja toimetulekupedagoogikat, riikliku ja kooli õppekavaga seonduvat, metoodilisi küsimusi, individuaalsete õppekavade koostamise põhimõtteid, koostööd lastevanematega, sotsiaalsete oskuste kujundamist ning toimetulekut ja eluks ettevalmistumist jm. Õpe toimus 4 sessioonina moodulõppe süsteemis. Ees ootas lõputöö koostamine ja kaitsmine. 15. maiks pidid kõik tööd olema sisestatud arvutisse avalikuks lugemiseks. Etteruttavalt võib öelda, et Porkuni Kooli jaoks valmisid suure praktilise väärtusega kursusetööd. Olgu nimetatud mõned näited:

•„Koostöö lapsevanemaga Porkuni Koolis“ – (Virge Viliberg, Liivi Aasa, Halti Jaansoo);

•„Lähtetaseme määramine I,II ja III kooliastme õpilasel“ – (Imbi Aosaar, Terje Kundla, Age Mägi, Agnes Mürk, Heli Volter);

•„Muusika teraapiline kasutamine töös puuetega lastele“ – Ülle Pärg;

•„Motoorika ja igapäevaoskuste lähtetaseme määramine toimetulekukoolis I, II ja III kooliastmes“ – Malle Kätt, Andi Himma, Elve Riks, Sirje Zubareva, Galina Štelter);

•„Lapse arendamine läbi mängu“ – (Mairi Luik, Inga Morozova);

•„Juhend klassijuhataja ja lapsevanemate arenguvestluse läbiviimiseks Porkuni Koolis“ – (Küllike Laur, Virge Lepa, Leili Pukk, Tiiu Tammiksaar, Pilvi Toom);

•„Eetikast“ – Ella ja Jaak Vikk.

Erinevate õppevahendite praktilise valmistamise osas kaitsesid oma kursusetööd Asta Griffel, Hinna Haavistu ja Alla Soomre.

5. juunil toimus kõrge komisjoni (Viivi Neare, Malle Eglon) ees lõputööde kaitsmine ning kaasõppijate lõputööde retsensioonide ettekandmine, analüüsimine. Väga töine õppeaasta õpetajatele-kasvatajatele lõppes ühises kohvilauas omavalmistatud võileivatordi maitsmisega. Kõik olid väsinud, kuid loodetavasti õnnelikud!

Lastele toimusid kooliaasta jooksul tavapärased ühisüritused: õpetajate päeva tähistamine (külalised Rakvere Vene Gümnaasiumist), mardipäev, kadritrall, jõuluvana koos abilistega Rootsist, kooli jõulupidu, vastlaliug, Eesti Vabariigi sünnipäev, suusamaraton, tõrvikutega jalutuskäik ümber väikese järve jüripäeva tähistamiseks, kevadine spordipäev, lastekaitsepäeva tähistamine ning kooliaasta lõpetamine suure kevadpeoga. Kõik eelnevalt nimetatud üritused on muutunud toredaks traditsiooniks.

Teatavasti nõuab lisaks igapäevasele tavapärasele õppetööle ühisürituste edukas läbiviimine eelnevalt ettevalmistumist ja nii see aeg märkamatult läheb… Käed ja jalad olid pidevalt tööd täis!

Jaanuarikuu oli erakordselt külm, klassiruumid olid nii jahedad, et lubati õpilaskodu ruumides tunde läbi viia. Miinuskraadid küündisid 30-ni…. Jaanuarikuus lahkus töölt medõde Galina Nester, ametiposti võttis üle Reelika Veelma.

Veebruarikuus lasime taas fantaasial lennata uue koolimaja ehituse teemal – mis ruume soovime jne, jne…

Talvel tegi direktor ettepaneku taastada endine traditsioon – suvel lapsed Porkunisse laagrisse! Vastavatele kursustele läksid Evelyn Himma ja Mairi Luik.

Vastlapäeva tähistasime koos sõpradega Rakvere Lille Koolist ning Imastust Mihkli Koolist.

Kuna meie koolis õpib mitu õpilast Inju Lastekodust, siis 8. märtsil käisid meie töötajad lastekodus külaskäigul. Vaadati lähemalt, kus ja kuidas meie lapsed elavad. Vastuvõtu korraldas Inju Lastekodu direktor Toivo Olvi. Maikuus tegid lastekodu töötajad samateemalise vastuvisiidi Porkunisse. Igati tore lähemalt tuttavaks saada ja ühiselt lastest rääkida.

Aprillikuus toimus Roosna-Allikul EEL järjekordne nõupidamine. Seal kogesime veelkord, et eripedagoog on imeinimene, kes peab orienteeruma kõiges ja kõikjal! Ühisürituse lõpetamine toimus Albu toidutares. Eesti Eripedagoogide Liidu liikmeid (maksumaksjaid) on Porkuni Koolis mitu: Age, Malle, Virge, Leili, Imbi, Tiiu T.

Kevadel käisid enamus õpilasi Rakveres keeglit mängimas.

Aprillikuus lõpetas töösuhted kooliga kauaaegne kurtide õpetaja Ella Vikk.

Maikuus toimus tervise-ja loodusepäev, kus seekord olid teemaks putukad ja roomajad. Taas oli põnev ja huvitav päev – korraldajad olid vaeva näinud.

Maikuus said kooli aias valmis esimesed katselapid – kaevasime maa, iga klass tegi endale peenra, külvas seemned.Tubli juhendaja oli väsimatu abiõpetaja Reet Griffel. Nii mõnigi laps tegi esmakordset tutvust aiatööriistadega, seemnetega.Ja kui tore on sügisel kooli tulles vaadata, mis peenral vahepeal juhtunud on!

23. mail käis kogu kool ühiselt Tallinna loomaaias. See on hea koht, kuhu võib meie lastega igal ajal minna – õnnestub alati! Kahjuks juhtus olema vihmane ja märg, kuid see meid ei heidutanud. Enne kojusõitu vaatasime Jägala joa ilu ja võimsust. Mälestuseks jäid vahvad pildid, mida aegajalt siiani vaatame.

27. mail oli kooli personalil võimalus kohtuda MA Toivo Niibergiga. Loengu teemaks oli õpetaja professioon, enesekehtestamine ja konfliktide ennetamine. Loeng oli väga hea. Üle hulga aja saime tõeliselt südamest naerda. Üldhinnang lektorile: tuleb hästi toime.

Kevadpeo korraldasid seekord õpetajad – etendus näidend „Sajajalgne“. Kaasatud oli kogu õpilaspere. Jälle olid kõigil käed-jalad tööd täis: kes õmbles kostüüme, kes õpetas laule, kes õpetas teksti, kes tegi dekoratsioone, kes vastutas laste riietamise eest jne,jne…Ja kui palju proove! Tänuks oli lastevanemate ja külaliste tugev aplaus.

Noored õpetajad eesotsas kasvataja Andi Himmaga valmistasid ette kooliperele vaatamiseks ja lustimiseks nukunäidendi „Kakuke“. Siin olid rakkes kooli tublimad rääkijad lapsed; esineti oma kooliperele ja kooli lõpupäeval ka lastevanematele. Tore!

9. juunil korraldas direktor töötajaile enne puhkustele jäämist meeldejääva päeva: Kaire Kaljuvee juhendamisel esinesid meile imekaunid tantsijad Tamsalust ning pärast kultuuriprogrammi nautisime Vanalinnas piknikku pidades selle kevade esimest sooja päeva.

15. juunil käisid õpetajad traditsioonilisel kevadmatkal, teemaks okupatsioon. Esmalt tutvusime Väike-Maarja muuseumis arvukate küüditamismaterjalidega. Leidsime sealt meiegi tuttavaid nimesid…

Järgnevalt sõitsime kohtuma endise metsavennaga. Kihutasime 10 km ida suunas ning siis kõmpisime metsa ning suurte puude vilus ta meid ootaski. Käisime punkris, saime maitsta koorega kartulit, võid, sinki ,leiba ja puskarit – just need toidud/jook olid endiste metsavendade igapäevane toit/keelekaste. Kohtumise lõpetas kolm kõrvulukustavat püssilasku. Kaasa saime väikese laululehe metsavendade lauludega. Edasi sõitsime Kadila endisesse NL raketibaasi. Giid Ellu Moisa rääkis huvitavaid seiku Nõukogude armee tegudest Väike-Maarja kandis.Tohutu suurtes, mõistagi tühjades angaarides oli fantastiline akustika – milline potensiaal kontserttegevuse arendamiseks! Laulsime seal meiegi.

Lõpuks ometi algas kauaoodatud suvepuhkus, kuid mitmed pedagoogid olid juba valmis ametisse asuma Porkuni Kooli korraldatud suvelaagris. Laager toimus kahes vahetuses: 26. juuni – 01. juuli ning 02.-07. juuli 2007. Osales 20 last. Laagri avamisel said lapsed oma rühma värviga kaelaräti. Avamispäeva õhtul küpsetati sütel viineripirukaid ja seejärel toimusid võistlusmängud. Teisel päeval toimus ekskursioon Põlula piisonifarmi. Seal tutvusid lapsed koduloomadega. Suurt rõõmu pakkus koduloomade toitmine. Veel hüpati batuudil, lasti vibu ning ratsutati. Teise vahetuse ekskursioon toimus Vihulasse Mätta ratsatallu. Lapsed said ratsutada, kiikuda ja loomi toita. Tutvuti Vergi sadama eluga ja kasteti varbadki merevette. Koos käidi Rakvere linnusega tutvumas ning Essu mõisas bowlingut mängimas.

Matkapäeval matkati Porkunis Mardla mesilasse.Laagrilised said jälgida mesilaste toimetamisi, söödi mett. Teine vahetus võttis matkatee ette Kullenga puukooli.Seal võis igaüks oma silmaga näha, kuidas seemnest kasvab taim. Väga oluline osa laagielus on käelisel tegevusel. Kipssidemest ja pudelist valmisid kaunid vaasid, kipsipulbrist ja veest meisterdati seinapildid, tehti aknavitraaže, pildiraame jne. Muusikalises tegevuses tutvusid lapsed rahvakandle ja rütmipillidega.Ühiselt lauldi regilaule.

Esimeses vahetuses toimus Jüri-Mari pidu,kus poiss pidi maskeeruma tüdrukuks ja tüdruk poisiks. Üllatusesinejaiks olid näitlejad Egon Nuter, Tõnu Kilgas ja Raivo Rüütel. Üllatati väikese kontserdiga ning seejärel mängiti ühiselt ringmänge. Teise vahetuse lastel käis külas kandleansambel „Lustpill“ koos sõpradega Lätist. Pärast külaliste kontserti õpiti ühiselt seltskonnamänge.

Kõik laagripäevad algasid jooksu ja võimlemisega, laagrilaulu saatel heisati laagrilipp,käidi palju ujumas, paadiga sõitmas. Õhtul langetati enne uinumist laagrilipp. Mõlema vahetuse lapsed käisid ka tööl ja seda loomulikult oma kooli vastrajatud katseaias. Õpiti peenraid rohima ja taimi kastma.

Kõige meeldejäävamaks sündmuseks peale ratsutamise oli mõlemas vahetuses toimunud Neptuni pidu. Pärast teatevõistlust kontrollis Neptun isiklikult laste aerutamisoskust. Veepeo lõpus saatis Neptun laagrilised peidetud aardekirstu otsima, milles olid peidus lõunamaised puuviljad. No nii põnev!

Laagri lõpetamisel said lapsed mälestuseks tunnistuse ja oma tehtud pildiraami, mille sees oli foto lapsest hobuse seljas. Lastevanematel oli võimalus saada ülevaade laagri tegevusest ja näha pilte, mis olid tehtud kogu laagrivahetuse jooksul. „Postimehes“ ja „Virumaa Teatajas“ kajastusid temaatilised artiklid.

Õppeaasta lõpetuseks peab ära märkima veel ühe ürituse. Terve õppeaasta jooksul tuletas direktor meile aegajalt meelde, et suvel teeme kanuumatka. Veenmine võttis aega päris kõvasti, kuid 24. juulil läks sõit Tapa poole lahti. Seal asus stardipaik. Eks neil paarikümnel kanuutajal paistis seal päris lõbus olevat. Nelja tundi kanuusõitu Valgejõel meenutati värvikalt veel augustikuu lõpus. Kes meenutas sääski, kes jälle seda, kuidas vee puudumise tõttu pidi kanuu vahepeal selga võtma, sest kännud olid ees…Vahva! Soovime direktorile edaspidiseks ülimat kannatlikkust füüsiliselt väetite naispedagoogide veenmisel kanuusõiduga tegelemise kasulikkuses! Tegelikult ka – koolis on praegu õpilasi, kellega kanuusõidu organiseerimine ei ole võimatu ning mis võiks olla parem, kui õpetaja ise on eelnevalt nö vana kala.

Töösuhted Porkuni Kooliga lõpetas kauaaegne kurtide laste õpetaja Leili Pukk, asudes erialasele tööle Tartu Hiie Koolis.

2006/2007 augustikuu lõpus võis koolis kohata mitmeid uusi töötajaid. Pikki aastaid tühi seisnud õppealajuhatajatool sai lõpuks täidetud – tööle asus noor ja energiline eripedagoogilise kõrgharidusega Urve Karp. Sekretäri kohustusi hakkas täitma Sirje Vesk. Kasvatajatena asusid tööle Tiia Uudeberg, Ülle Potivar ja Jaana Niinepuu; abikasvatajana Kaja Luik; öövalvuritena Toivo Mägi ja Siria Kalais; pimekurtide osakonda tuli tööle Anu Aas.

Vahetult enne uue kooliaasta algust said kõik soovijad sõita Lääne-Virumaal asuvasse Metsaantsu Tallu. Sinna on oodatud kõik, keda huvitab uus ja eriline! Ei ole igapäevane näha Aafrikast pärit jaanalinde või Austraaliast pärit emusid. Sai tutvuda marjakasvatusega. Talu maadel asub huviväärne „ussimägi“. Ei jäänud maitsmata hõrk jaanalinnuliha ning jaanalinnumunast tehtud omlett. Mmmmm! Lõpuks sai kaasa osta omatoodangut ja suveniire, jaanalinnuõlist kosmeetikatooteid. 1 kg jaanalinnuliha maksab vaid 300.- EEK. Nii et seekord oli meil selline tore uue kooliaasta algus.

Õppeaasta tähtsamad tegemised olid kajastatatud seekord uutmoodi koostatud kooli üldtööplaanis. Lisan selle oma äraarvamisel kroonikasse, sest see annab lugejale hea ülevaate, mis koolis praktiliselt toimub. Loe hoolega!

Porkuni Kooli üldtööplaan 2006/2007 õa:

Kooli üldtööplaanis lähtutakse antud õppeaasta töösuundadest ja prioriteetidest, kooli arengukavast.

Õpetuslik ja kasvatuslik eesmärk

1. Arendada laste tajufunktsioone ja seeläbi aidata neil teadvustada iseennast ning kaasinimesi ning õpetada toime tulema igapäevastes tegevustes.

Koolitusprioriteedid:

1. Mina-teadvuse areng vaimupuudega lastel (psühholoog)

2. Tajufunktsioonid ja tegevusteraapia

3. Personali koolitus rehabilitatsiooniteenuste väljaarendamiseks

Sisekontrolli teema:

1. Mitmekesine mänguline tegevus tunnis kui üks võimalus tajude täpsustamiseks;

2. Uute kasvatajate (ka abiõpetaja, abikasvataja) toetamine ja kontroll (toimub igal aastal);

 3. koolidokumentatsiooni täitmine (toimub igal aastal);

Arengukava:

1. Õpilaste pädevuste määramise aluste rakendamine ja hindamine ning selle sidumine ind. õppekava ja/või rühma ainekava koostamisega;

2. Õppekava täiustamine ja arendamine;

3. Õppevahendite koostamine;

Eelmisel õppeaastal tavapäraseks muutunud esmaspäevahommikused töökoosolekud jätkuvad, nii leiab ka õpetajate tuba lõpuks ometi rohkem rakendust. Tavaelus on ikka nii, et meil ei ole aega seal kaunis toas aega käia. „Õpetajate tuba on õpetajale tohutu energiaallikas, nagu jäähokimeeskonnale tema riietusruum ja kodumeeskond…“ – just selline tekst ilutseb seal ja eks ta tegelikult peakski nii olema! Viimasel ajal on ka…

Jätkuvalt saab lapsevanem või muidu huviline õpilaste igapäevaseid tegemisi vaadata kooli koduleheküljel. Kõik kooliaasta nädalad on õpetajate ja kasvatajate vahel ära jaotatud, nii et lehekülg on igal esmaspäeva hommikul uus ja põnev.

Kuna Porkuni Koolis õpivad lapsed erinevaist Eestimaa paigust, siis sügiseti on väga olulise tähtsusega täpse transpordigraafiku koostamine. Meie lapsi sõidutavad 2 suuremat bussi: esimene toob kooli ja viib koju Lääne-Virumaa lapsed, teine teenindab Ida-Virumaa õpilasi. Pärnu lastel on võimalus üle nädala kooli tulla ja koju sõita taksobussiga. Enamus pimekurte õpilasi viiakse koju veerandi lõpus ja riiklike pühade puhul.

Enamus klasse käis sügisesel õppereisil, 7.-8. klass näiteks Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis jne

Õpetuslikul eesmärgil avas teist aastat järjest uksed kooli kohvik. Uks oli valla kolmel päeval nädalas. Kohvikus toimetasid vanemad õpilased, tekkis püsiklientuur!

6. oktoobril toimus õpetajate päeva pidulik tähistamine. Peaorganiseerija oli õpetaja Terje Kundla. Hommikul tervitasid meid vanemate õpilaste näol uued õpetajad, direktoriks Jüri Bergmann. Pärisõpetajatele organiseeriti lähtuvalt toimetuleku riiklikust õppekavast terve rida õppetunde. Nalja ja naeru oli muidugi palju ja kõigil osapooltel oli lõbus. Meeleolukalt aega veetes möödus õhtupoolik kogu kooliperele ühises kohvilauas. Esinesid kooli nooremad õpetajad, kasvatajad. Õhtul oli soovijatel võimalus Rakvere Teatris nautida R. Baskini lavastatud etendust „Lollid“.

Oktoobrikuust alates oli õpilastel võimalus harrastada Rakveres bowlingumängu, teisipäeviti käidi ujumas.

Õppealajuhataja asus koostama juhendit IÕK tarbeks, samuti arutati ühiselt arenguvestluse läbiviimise korda.

Esimeseks suuremaks ülekooliliseks ürituseks võib pidada leivanädalat. Toimus temaatiliste joonistuste näitus, kokanduse tundides valmistati leivatoite. Kohvikus oli võileibade näitus-müük. Külas käis Eesti Pagari esindaja, tutvustades leiva teekonda lauale. Maitsta sai väga paljusid tooteid. Lõpuks kingiti igale klassile vahukoorekringel. Muusikalises osas laulis kooli hõbekõri Mihkel laule leivast, muusikaõpetaja Ülle õpetas istumistantsu küpsetamisest. Veel võis tutvuda vanasõnadega leivast. Koolimajas oli näitus „Leib“. Jätkuõppe õpilased lavastasid õpetaja Terje Kundla juhendamisel H. Männi luuletuse „Leib“.

Huviringidest hakkasid tegutsema puutööring – õpetaja Mati Koskaru, õmblusring – õpetajaks Virge Lepa, kangakudumisring – juhendajaks Virge Vilberg, flöödi- ja lauluring- eestvedaja Ülle Pärg, spordiring – õpetaja Evelyn Himma.

Sügisel varusid kõik klassid-rühmad talveks suured õunatagavarad,sest taevaisa oli meie kooli õunaaeda eriliselt õnnistanud. Tõeline õunauputus!

20. oktoobril oli Rakveres taas koos EEL üldkogu. Vastuvõtjaks ja päeva läbiviijaks Lea Pilme eestvedamisel Lille Kool. Porkuni Kooli esindus oli loomulikult ka kohal. Saime teadmisi HEV-lastega seotud arvudest Lääne-Virumaal: see arv on kasvanud tohutult! Kaja Visnapuu tutvustas muuseumipedagoogikat. Kohvipausi ajal võttis sõna Vanapagana tiitliga pärjatud auväärt Karl Karlep. Jäi kõlama mõte: milleks me õpetame HEV last? Et saaks korralik töömees – seega vanemas kooliastmes on vajalik tööõpetuse suurem osakaal. Õige!

Tutvusime Lille Kooliga ning Rakvere Eragümnaasiumiga – huvitav oli! Lõunasöök toimus Rakvere Teatri kohvikus, kus juttu jätkus kauemaks…

Jõudnud õhtupoolikul tagasi Porkunisse, ootas kodus ebameeldiv üllatus. Õpilaskodu katlamajas oli suitsetaja lohakuse tõttu prügikast süttinud. Suitsu oli palju, kohal käis tuletõrje. Kõik lõppes seekord õnnelikult, kuid siit saati oli direktoril tõsine põhjus kooli territooriumil suitsetamine rangelt keelata

Valmis õpetaja ametijuhend

30. oktoobri õppenõukogu koosolekul tutvustas õppealajuhataja uut IÕK-d. Arutelu tulemusena fikseeriti, et IÕK võib koosneda: 1)ainult üldosast või 2)üldosast ja ainekavadest. Üldosa täiendatakse iga õppeaasta alguses ja uuendatakse õpilase kooliastme muutumisel. IÕK üldosa lõpeb otsusega. IÕK üldosa esitatakse 1. oktoobriks. Individuaalse õppeplaani koostamise aluseks on IÕK üldosa ja IÕP otsus, mille kinnitab õppenõukogu. Hindamine, koostamine ja algatamine fikseeritakse IÕK koostamise korras, mis kinnitatakse direktori käskkirjaga.

Tutvustamisele tuli ka jätkuõppe õppekava. Selle ülevaatamisel tehti parandusi. Nädalatunni koormus on maksimaalselt 34 tundi, praktilist õpet nimetati ka eelkutseõppeks. Jätkuõppe õppekava jaotada kolme ossa: 1) üldhariduslik osa, 2) sotsiaalsed oskused, 3) praktilised oskused (eelkutseõpe)

Lisaks otsustati kiita heaks jätkuõppe õppekava ja lisada see Porkuni Kooli õppekavale.

Novembrikuu teisel nädalal organiseeris kehalise kasvatuse õpetaja Evelyn Himma koos abilistegaliikumisaktiivsuse päeva.

Kasvatajad korraldasid Pilvi Toom`i eestvedamisel lastele meeldejääva mardipäeva tähistamise.

Lastevanematele saadeti info rehabilitatsiooniteenuste taotlemise kohta. See on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonna kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist. Info puudutas selliseid olulisi küsimusi nagu kellel on õigus rehabilitatsiooniteenustele? missuguseid teenuseid osutatakse? missuguses mahus osutatakse rehabilitatsiooniteenust? mida teha rehabilitatsiooniteenuse saamiseks? jms

Novembrikuu lõpuks koostas iga õpetaja oma õpilastele IÕK, mis sisaldas lapse kohta üldandmeid, tähelepanekuid isiksuse omaduste, füüsise, praktiliste oskuste, kõne/suhtlemise, ainealaste oskuste kohta. Ka käitumise iseärasused ning vaba aja sisustamine võeti vaatluse alla.

Vanad traditsioonid ei taha kuidagi murduda! Novembrikuu lõpus külastas koos abilistega kooli jõuluvana Tommy Svanborg. Jälle sai iga laps nimelise jõulupaki ning tugeva kallistuse. Oh seda rõõmu!

Alates detsembrikuust algasid ettevalmistused jõulude tähistamiseks. Enne tõsist jõulunäidendi õppimist käisime ühiselt Viljandis Jõulumaal. Ugala teatris vaatasime etendust „END SA PESE“ .

Veidi hiljem süvendasid jõulutunnet Tamsalust Kadri Kase nooremad laululapsed, kes meie lastele esinesid.

Kooli oma jõulupeo organisaatorid olid seekord õpetajad, koos lastega etendati M. Wunderlichi ja L. Sepa „Metsarahva sekeldused“. Nagu ikka – oodatuim külaline, kelle nimel oldi valmis pingutama, oli jõuluvana. Esinema kaasati enamus õpilasi ja ega ka mõned õpetajad ei pääsenud lavalaudadele astumast. Jõulupeol oli kõikjal siginat-saginat, sest lapsevanemaid oli palju kohale tulnud.

Kooli töötajaile korraldas direktsioon meeldejääva jõulupeo Ida-Virumaal Maidla mõisas. Enne pidustusi tutvusime kauni mõisakooliga, lisaks saime 2 tunni jooksul spetsialistilt keelekümblust. Pidu oli uhke!

4. jaanuaril 2007 toimus korraline õppenõukogu. Klassijuhatajad esitasid kokkuvõtted I poolaasta õpitulemuste kohta. Algatati IÕP koostamine kuues klassis – klassijuhatajad H. Jaansoo, M. Kätt, V. Viliberg, K. Laur, A. Mürk, H. Volter tegid õppenõukogule vastava ettepaneku, mis ka kinnitati. Direktor teavitas koolinõukogu otsusest teha ettepanek Haridus- ja Teadusministeeriumile asendada töölt lahkunud koolinõukogu liige Leili Pukk uue liikmega – valituks osutus Liivi Aasa.

5. jaanuaril 2007 tulid tänasesse kooli kokku need, kes töötasid endises Porkuni Kurtide Koolis aastatel 1945-2001. Kokkutulekuga tähistasid endised kurtide kooli pedagoogid ja teised töötajad Eesti kurtide kooli 140. aastapäeva. Ametlik kurtide kooli aastapäeva tähistamine toimus viimati 10 aastat tagasi. Et kurtide kooli Porkunis enam ei ole, võtsid selle kokkutuleku ja piduliku lõunasöögi korraldamise enda peale Kaljo Pilt, Elle Ojasaar ja Virge Viliberg. Ruumide kaunistamisel ja korrastamisel panid oma õla alla teisedki, veel praegugi koolis töötavad nooremad pedagoogid. Kokkutulnuid teenindas kooli köök (muidugi tasuliselt).

Korraldajad saatsid välja ligi 100 kutset kurtide kooli endistele töötajatele, kes olid koolis töötanud vähemalt viis aastat. Osavõtt oli ootamatult aktiivne: registreerus 65 inimest, kohale tuli 60, nende seas ka kunagised Eesti Kurtide Ühingu juhid Ants Siimer ja Uno Taimla ning tänase Eesti Kurtide Liidu esimees Volli Pärnla. Osavõtjate hulgast puudusid kahjuks kõige vanemad elus olevad pedagoogid Ellen Lätt (93), Sinaida Heinsoo (96), Linda Truumaa (91), sest aastad ei lubanud enam reisi ette võtta. Vanimad osavõtjad olid 84-aastane Marie Are, 81-aastane Tiiu Jesse ning sama vana Marta Randoja. Neid, kelle vanus ületas 70-ne piiri, oli palju. Neist enamus oli töötanud kurtide koolis üle 30-ne või isegi 40-ne aasta, Helve Kuusk ja Elle Ojasaar 50 aastat! Oli neid, kes olid töötanud koolis mitukümmend aastat tagasi, aga ka neid, kes praegugi tänases Porkuni Koolis oma tööd jätkavad.

Kokkutulek kujunes südamlikuks vanade kolleegide jällenägemiseks. Enne pidulikku lõunat tervitasid vanu sõpru Elle Ojasaar ja veel korraks elluäratatud õpetajate lauluansambel „Kurtus Musicus“, tõsi küll, vähenenud koosseisus. Mälestati neid, kes meie hulgast lahkunud. Lauas peetud sõnavõttudes meenutati hea sõnaga möödunut ja sooviti jõudu-jaksu tänastele kurtide koolidele Tartus ja Tallinnas ning tänasele Porkuni toimetulekukoolile.

Südamlikud tervitused olid saatnud teeneline õpetaja Ellen Lätt ja endine kolleeg Tartu koolist Maret Usar.

Natuke nukrust lisas lahkumisel teadmine, et küllap on see viimane selline kokkutulek vana Porkuni lossi seinte vahel, sest aastad võtavad mäletajad ja koolgi kolib varsti lossist välja. Ometi jäi osavõtnutele kaunis mälestus kunagistest töörohketest aastatest oma Porkuni Kurtide Koolis.

11. jaanuaril tähistas ühise tordisöömisega kooli sünnipäeva kogu koolipere.

Peod peetud, tavaline igapäevaelu kulges edasi…

Toimusid üldtööplaanis fikseeritud üritused nagu sõbrapäeva tähistamine, vabariigi sünnipäeva tähistamine, suusamaraton, vastlatrall.

Märtsikuu õppenõukogus nenditi, et läbi on viidud kolm õppenõukogu koosolekut, mille temaatika on vastavuses üldtööplaanis planeerituga. Korrastatud on õpilasraamat ja järjepidevalt toimub kontroll muu koolidokumentatsiooni osas. Ülekoolilistest üritused on olnud toredad ja osalisterohked. Ära ei ole jäänud ühtegi tööplaanis nimetatud koolisisest üritust. Finantsilisel ja eelneva õa tihedast koolitusprogrammist tulenevatel põhjustel ei ole toimunud koolitust tajufunktsioonide ja mina-teadvuse arengu kohta vaimupuudega lastel. Selle asemel on toimunud mitmeid spetsiifilisi koolitusi pedagoogide kvalifikatsiooninõuete täitmiseks. IÕK koostamine toimub uuendatud korra järgi. Õppekavasse lisati pikendatud õppeajal olevate õpilaste tunnijaotusplaan, ning õppekava muutmise kord.  Pikendatud õppeajale esitati vanemate poolt 10 avaldust. Neist üks jäeti rahuldamata (ÕN protokoll nr.3). Kõneravi tundidest võtab osa 26 õpilast. Tunnivaatlusanalüüsi alusel andis õppealajuhataja logopeed Age Mägi tööle kõrge hinnangu. Õppenõukogu algatas ja rakendas IÕP 16- le õpilasele. Läbi on viidud järelvalve IÕP koostamise ja rakendamise kohta.

Õppealajuhataja tegi kokkuvõtted 2006/07 õa tunnivaatlustest.

Selles osales 18 pedagoogi. Vaatlus tulenes vajadusest jälgida kooli kasvatusliku üldeesmärgi täitmist, luua alus tunnustamissüsteemile, kaardistada koolitusvajadust ning tutvuda oma õpetajate ja nende õpetamisstiiliga.

Vaatlus koosnes kahest osast: 1)õpetajale hinnangu andmisest ja 2)õpilasele hinnangu andmisest.

Õpetaja puhul hinnati õpetaja ainetundmist, põhioskuste õpetamist, tunni planeerimisoskust, õpimeetodite efektiivsust, õpilaste kaasamist, aja ja materjalide kasutamist, hindamisoskust. Õpilaste puhul hinnati teadmiste, oskuste, arusaamise omandamist, õpilastepoolset pingutust, huvi ja iseseisvust.

Power Pointi slaididel toodi välja valdavalt kasutatud õppemeetodid, näidati diagrammis pedagoogidele pandud hinnete jaotumist kriteeriumide kaupa, rohkem kasutatavaid õppevahendeid, tehniliste vahendite kasutamise sagedust ja kasutatud korrektsioonitöö võtteid.

Uurimuse tulemusel toodi välja parendusvaldkonnad: reguleerida puhkust tunnis; mitmekesistada õppemeetodite valikut; tegevus jagada osaoskusteks/ülesanneteks; suurendada iseseisvust jõukohaste ülesannete korral; rikastada tundi erinevate metoodiliste võtetega. Üldhinnang õpetajate tööle on hea. On vaja välja töötada ja kinnitada tunnustussüsteem õpetajale ja ka õpilastele. Edasiselt tuleb muuta muuta õpilase hindamiskriteeriumeid, planeerida kursusi pedagoogidele ning õppida teiste koolide pedagoogidelt.

Kuna Porkuni Koolis puudus seni arenguvestlusi reguleeriv kord, siis õppealajuhataja esitles õppenõukogus pedagoogide rühmatöö tulemusena valminud Porkuni Kooli arenguvestluse läbiviimise korda. Arutleti üksikuid punkte eelnimetatud korras. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus §35 (1) kohustab arenguvestlusi läbi viima vähemalt üks kord õppeaastas. Imbi Aosaar tegi ettepaneku viia korralised arenguvestlused läbi iga kahe aasta tagant. Õppealajuhataja tegi ettepaneku ühtlustada arenguvestluse läbiviimise korda teiste Lääne-Virumaa toimetulekukoolidega.

Porkuni Kooli arenguvestluste korras (punkt 4) sätestatakse juhud, millal arenguvestlus toimub tihedamalt kui üks kord õppeaastas. Arenguvestluse dokumentide säilitatakse vastavalt kooli asjaajamise korrale. Kutse vorm lapsevanemale jääb õpetaja otsustusalasse.

Konsulteerida Lääne- Virumaa haridusosakonna ja HM üldharidusosakonna spetsialistidega seoses sageduse muutmise vajadusega kooli arenguvestluse korras, mis ei ole seega vastavuses Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Algatada vastavateemaline arutelu teiste Lääne- Virumaa erikoolidega.

Direktor T. Leemets tegi ettepaneku viia klassitunnistuste vorm vastavusse õppekava VII peatüki sättega, mis käsitleb käitumise ja hoolsuse hindamist (alusdokument:   haridus- ja teadusministri 16. nov. 2006. a. määrusega nr. 41 “Õpilase hindamine, järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord”).

Käitumist ja hoolsust hinnatakse eraldi, sõnalise hinnanguga lähtudes eelnimetatud määrusest ja kooli õppekavast. Senini me toimetulekulaste käitumist ja hoolsust ei hinnanud.

Direktor teavitas töötajaid, et Porkuni Kool rehabilitatsiooniasutusena on sõlminud halduslepingu Sotsiaalametiga.

Kooli juhtkond tegi ettepaneku välja anda kogumik Porkuni Kooli haridustemaatilistest töödest, mis on koostatud eelmise ja käesoleva õppeaasta jooksul nimetatud kooli pedagoogide poolt. Seoses sellega kutsus direktor üles kirjutama lühikokkuvõtteid, võttes aluseks 2006. aasta kursusetööd. Oodatud olid ka ülevaatlikud artiklid pedagoogilisest tööst klassis/kasvatusrühmas. Kokkuvõte pikkus on maksimaalselt viis lehekülge. Töö esitamise tähtaeg 15-s aprill.

Kevadel korraldas direktsioon kooli töötajaile rahulolu küsitluse. See koosnes järgmistest valdkondadest:

• info liikumine
• töötingimused
• eestvedamine ja juhtimine
• kooli areng ja muutused
• töötaja arenguvõimalused
• motivaatorid
• kindlus ja tasakaal jne

Lisan kroonikasse 2 väljavõtet üldkokkuvõttest:

• kõige paremad lootused on seotud uue koolimajaga, kus on arvestatud meie laste erivajadustega
• jõudu kooli edasiste eesmärkide elluviimiseks ja meeldivat koostööd ning üksteisemõistmist edaspidiseks

16. aprillil sõitsid kooli vanemad õpilased Soome. Külastati Helsingi kesklinna, käidi Fazeri tehases. Sai oma silmaga näha, kuidas šokolaad poodi ja sealt põske jõuab. Ekskursiooni lõpus võis igaüks pugida kommi nii palju kui sisse mahub… Kaasa anti maiustustekott Fazeri toodetega. Enne laevale minekut käisime vaatamas uhket olümpiastaadionit. Sõitsime liftiga väga kõrge olümpiatorni tippu, kust avanes oivaline vaade staadionile. Paar aastat tagasi tuli samal staadionil Andrus Värnik odaviskes maailmameistriks. Imetlesime igast ilmakaarest vaateid naaberriigi pealinnale ning seejärel sõitsime sadamasse. Porkunisse jõudsime väga hilja, aga lapsed pidasid kõik hästi vastu ja arvasid, et päev oli väga huvitav. Suur tänu õppealajuhatajale organiseerimistöö eest!

Aprillikuu lõpus (25) toimus õpetaja Agnese eestvedamisel tuletõrjepäev. Lapsed said tutvuda vanaaegse ja moodsa tuletõrjetehnikaga. Eriti põnev oli poistel!

Vaeküla Kool korraldas kevadel seoses sea-aastaga joonistusvõistluse „Väikesest notsust suureks seaks“. Osalema kutsuti ka Porkuni Kooli lapsed. 3.mail tulid Vaeküla lapsed meile külla, kaasas etendus „Kolm põrsakest“. Meie poolt oli pakkuda tuline aplaus ja direktori poolt suur kommikott. Kõik Porkuni Kooli tublid joonistusvõistlusest osavõtjad said mälestuseks kaunid tänukirjad ning väikesed kingitused Vaeküla Kooli logoga.

Algas avalduste vastuvõtmine kooli suvelaagrisse. Paljudele soovijatele oli hind arvatavasti päris soolane – 800.- krooni – so 100.-krooni päev. Laagrisse tulijaid oli esialgu 20-ne ringis.

Koolile osteti uus 13-kohaline buss, vana buss müüdi kooli töötajale.

Sport on meie koolis heal tasemel – kogu kevade jooksul käisid lapsed ujumas, lisaks tihe võistlusgraafik väljaspool kooli. Enamasti on kooli sportlased kõikjal esindatud.

Maikuu alguses asus tööle liikumisravi õpetaja Mare Järv.

Lapsed maalisid emadepäevaks tasse/taldrikuid/kausse.

10. mail oli Haapsalus toimetulekukoolide õppepäev. Haapsalu Sanatoorse Kooli õppealajuhataja Ene Urbas tutvustas kooli: õpilasi 130, klassikomplekte 17 ( nendest 1 toimetulekuklass ). Lapsed on kooli tulnud kõikjalt Eestist v.a. Hiiumaa. Töötajaid 80; 20 õpetajat, 2 logopeedi, 2,5 ravivõimlemisõpetajat, 3 medõde, 1 füsioterapeut. Kasutusel 3 õppekava.

Päevakorras oli tutvumine konduktiivõppe (PEDÖ) meetoditega ( kõige suurem eesmärk oma keha tundmaõppimine ); tutvustati kooli huvitegevust; lilleseaderingi õpetaja õpetas tublide õpilaste abiga igale külalisele spiraalkimbu tegemise kunsti. Pärast kohvipausi nautisime laste kontserti, imetlesime kooliruume ning tutvusime pakutavate raviteenustega, nautisime kooliakendest paistvat merevaadet. Kõige lõpuks sõitsime kohalikku toimetulekukooli kaema. Kokkuvõtteks jäid koolidest ja vastuvõtust väga head muljed. Ei jäänud vaatamata ka kuulsad Haapsalu lossi varemed…

Kooliaias algas jälle vilgas tegevus – ettevalmistused külvamiseks, istutamiseks.

Meeldiva üllatuse koolile valmistasid õpetajad Age Mägi ja Imbi Aosaar. Alternatiivse õppevahendina oli valminud kõnetutele lastele kena ja mahukas õppematerjal: Suhtlusraamat 2005/06; Suhtlusraamat 2006/07 .

21. mail toimus kevadine spordipäev. Kõik andsid endast parima!

Grupp kooli jätkuõppega seotud inimesi käis Tallinnas Puuetega Noorte Õppekeskuses JUKS. JUKS-i eesmärgiks on võimalikult iseseisvalt igapäevaelus, ametikoolis ning tulevasestööelus toimetulev noor. Prioriteetideks on noorte kaasamine harjutamise toel kutseõppesse ja tööellu. Muljetest kuulsime meiegi, kellel polnud võimalik/vajalik õppereisi kaasa teha.

Kooliaasta lõpuks pani Virge Lepa koolimajja välja laste töödest kevadnäituse. Kasvatajad andsid viimast lihvi laulumängule „Kakuke“. Klassijuhatajad tegelesid tunnistuste väljakirjutamisega. Toimusid viimased kevadised õppereisid mööda meie kaunist kodumaad… nt.: 6.-9. ja 7.-8. klass Pärnus.

Õpilased Hasso Jürioja ja Roland Plomberg koos õpetaja Evelyn Himmaga sõitsid Norrasse võistlema.

Kooli viimane koolipäev oli korraldatud seekord väga suurejooneliselt ja üritusterohkelt. Päev algas oksjoniga, järgnes pidulik aktus ning seejärel laste esinemine. Oksjonihaamrit viibutas seekord Jaak Vikk, saadud raha annetati suvelaagri tarbeks.

Pidulikult aktuselt saadeti teele Porkuni Kooli lõpetajad Jaanika Toomingas, Margus Tarassov, Taivo Lind, Jüri Kuusemaa, Kariliis Kausi, Martin Merilainen. Tänukõne lõpetajate nimel pidas Jaanika Toomingas.

Tulise aplausi saatel kuulutati välja aasta õpetaja – Imbi Aosaar, aasta kasvataja – Liivi Aasa ning aasta abiõpetaja – Galina Zujeva.

Juunikuu alguses esitasime õppealajuhatajale grupitööde kokkuvõtted teemal „Sisehindamine“

Jätkuõppes jätkab 9 õpilast: Grigori Žolnerovitš, Kristiina Bugera, Liis Jürioja, Indrek Prints, Alar Pärnaste, Margit Salin, Jarmo Pettai, Reelika Raudsoo ja Anne-Mai Soots.

Ei saa kroonikasse raiumata jätta ka, et kogu kooliaasta jooksul toimusid klassikoosolekud. Osalesid enamus klassi lastega tegelevaid pedagooge, tuues esile iga õpilase plussid, kuid räägiti ka miinustest. Samamoodi hinnati klassi kui tervikut. Ühiselt arutati, kuidas jätkata.

Reet Griffel oli aegsasti õpetajatele uue õppereisi valmis vaadanud – seekord oli sihiks Kõrvemaa Uuejärve õpperada.

Kogu kooli personal käis koos meelelahutusreisil Purekari neemel ning Viinistus.

Järgemööda jäid töötajad puhkustele: osa varem, et suvelaagriks valmis olla, osa hiljem, et uueks õppeaastaks jõudu koguda.

Suvelaager toimus 15.-22. juulil, osales 30 last.

Pimekurtide laste õpetamine

Pimekurte lapsi hakati Porkuni Koolis õpetama 1998. a. sügisel, so 9 aastat tagasi. Algul oli õpilasi ainult 3, kuid aasta-aastalt lisandusid uued lapsed ja praeguse (2007a) seisuga on pimekurtide laste osakonnas 12 õppurit.

Lapsed on jaotatud kahte klassikomplekti, kummaski 6 last erinevate vaimsete ja füüsiliste puuetega. Õpetamise aluseks on kohandatud ja lihtsustatud toimetuleku riiklik õppekava, arvestades omakorda pimekurtide laste õpetamise spetsiifikat. Iga lapse jaoks on koostatud individuaalne tööplaan, mis hõlmab järgmisi valdkondi:

• motoorsed oskused

• eneseteenendusoskused

• kognitiivsed oskused

• kommunikatsioon

• sotsiaalsed oskused

Peamine õppesisu on anda lastele teadmisi iseendast, oma kehast. Heaks õppevahendiks selles osas osas on Knilli programm. Oma keha ja selle tegevuse tundmine on aluseks igapäevatoimingute arengule ( pesemine, riietumine, söömine jne ).

Õpetatakse žeste, sümboleid ja viipeid, et laps oskaks oma soove ja esmavajadusi mingilgi moel väljendada. Päevategevusi kajastavad sümbolkastides olevad sümbolid. Ntlusikas tähistab söömist, kõrisev pallike hommikuringi, sportsärk võimlemist, kelluke muusikatundi, käbi õueminekut, kott poodiminekut.

Esmased viiped, mida lastele õpetatakse, on sööma, tualett, magama, pesema. Järk-järgult viibete ring laieneb.

Igal hommikul tutvuvad lapsed selle päeva tegevusi tähistavate sümbolitega. Kasutusel on tegevusi tähistav sümboliraamat. Ajamõiste õpetamiseks on seinal vastav sümbolkasti-süsteem.

Kuulmisjäägiga lastel on tähtsal kohal muusika rütmitaju ja kõnelise väljendusoskuse arendamisel. Heaks näiteks selles osas on hommikuring, muusikatund, muusikateraapia.

Motoorika arendamisel on olulisel kohal võimlemistund koolimajas. Liikumine õpilaskodu ja koolimaja vahel, liikumine treppidel jne arendab orienteerumist, liikumist.

Haistmis-, maitsmis- ja kompimismeele arengus on suur osa nendel tegevustel, kus lapsed saavad ise tegutseda ja millest nad huvitatud on. Nt tegutsemine erinevate puu- ja juurviljadega, maiustustega, toiduainetega jne ).

Meeldivateks üritusteks pimekurtide laste jaoks on sünnipäevade tähistamine, jõulupeol esinemine, osalemine teiste lastega ülekoolilistel üritustel nagu leivanädal, kadripäev, jõulupidu, vastlapäev, diskod jne.

Vabal ajal leiab iga laps temale meelepärase tegevuse : kes mängib mänguauto, lelu või klotsiga, kes kiigub, kes istub batuudil ja kuulab muusikat, kes veeretab pushpalli jne. Pikka aega on pimekurtide lastega töötanud Elve Riks, Hinna Haavistu, Õie Matikainen, Silvi Kreek .

Talletan ajalukku ka hommikuringisalmi, mida nüüd peaks oskama igaüks une pealt ütelda:

Olen koolilaps,

olen koolilaps,

olen Porkuni Kooli laps.

Viisakas olen ma,

viisakas olen ma,

tervitan teid kõiki ma.

Puhas olen ma,

puhas olen ma,

pesen ennast hästi ma.

Hea olen ma,

hea olen ma,

hea laps olla tahan ma.

Töökas olen ma,

töökas olen ma,

õpin, töötan huviga.

Rõõmus olen ma,

rõõmus olen ma,

ikka rõõmsa meelega!

2007/2008

Tööle asusid majandusjuhatajana Kai Noormägi ja raamatupidajana Urma Saart

13. septembril toimus Porkuni Koolis Jaana Niinepuu eestvedamisel tervisepäeva „Reipalt koolipinki“ raames sügismatk. Matkapäevaks valiti neljapäevane pealelõunasellepärast, et reede õhtupoolikul sõidavad meie lapsed nädalavahetuseks koju ning traditsioonolise sügismatakaga oli hea võimalus tööka koolinädala lõpetamiseks.

Nädala algus oli Porkuni ümbruses vihmane, aga neljapäeva õhtupoolikuks ilm selgines ning Kullenga metsa poole sammudes paistis isegi päike. Matkapäevale olid tulnud kõik kooli lapsed. Ratastoolilapsed oma kasvatajatega matkasid kooli lähiümbruses, aga kõik teised tublid matkasellid läbisid umbes 6 km matkaraja. Teel Kullengale ja tagasi tutvuti oma kauni kooliümbruse loodusega: kordasime üle juba tuttavate taimede nimetusi, õpiti tundma uusi taimi, seeni, linde ja loomi. Külastati ka Kullenga taimlat. Taimlas toimus meie lastele loeng, kus lapsed said teadmisi taimla tegevuse kohta ja ka oma silmaga vaadata taimlas kasvatatavaid kuuse- ja männiistikuid. Samuti asub Kullengal Eestis ainulaadne arukase katmikala seemla. Tagasiteel korjati erinevaid looduslikke materjale, millest kooli pargis lõkketule paistel sügisnäituse tarvis „pokusid“ valmistati. Lõpuks jagasid kasvatajad komme ning küpsiseid ning kogu koolipere oli kordaläinud üritusega väga rahul. Meeldejäävat sügispäeva jäid meenutama arvukad fotod ning sügisnäitus.

5. okt. toimub järjekordne õpetajate päeva tähistamine, mis algas tervituskontserdiga õpilastelt + kohvilaud. Õhtu veetsid enamus pedagooge Pärnu teatris, nautides teatrietendust „Kokkola“.

Järgneb tiheda programmiga leivanädal: vaadata sai leiva- ja saiapakenditest näitust , esitati temaatiline näidend, toimus võileibade valmistamise võistlus + degusteerimine, mille eestvedajaiks olid Agnes ja Mairi.

12. okt sõidab kooli delegatsioon tutvuma Kosejõe kooliga.

25. oktoobril tuleb kooli külla politseikoer.

26. okt. toimub traditsiooniline veerandilõpu lastevanemate üldkoosolek.Päevakorras on loeng teemal „Kasvatusmeetodid”, lektor psühholoog Tiiu Kerm. Loengu tutvustus: Koos kasvamine (täisväärtuslik aeg koos lapsega), armastamine ja hoolimine. Lisaks infopooltund, kus kõneles Porkuni Kooli rehabilitatsioonimeeskonna juht Ene Kinks.

30. okt õppenõukogu päevakorras on läbi arutada sooviavaldused jätkuõppesse – soovijaid oli 11.

Novembrikuus oodati igalt klassilt fotosid teemal „Kõige ilusam koht minu koolis” – saatmiseks tulevasele sõpruskoolile Daugulis.

21. novembril toimus lustakas kadripidu –Malle, Küllike ja Tiiu olid eestvedajad. Välja tuldi näidendiga „Kaasaegsed kadrid”, nautida sai kübarate näitust, tutvustati vanu kombeid jne.

22. novembril saabus laste suureks rõõmuks taas suurte kingikottidega meie kooli Suur Sõber Tommy Svanborg.

30-ndaks novembriks valmisid igalt klassilt päkapikupildid, millest tehti tore näitus. Jõulutöötoa eest hoolitsesid Imbi, Age ja Virge.

A/ü planeerib õpetajate streiki, nõudes alates uuest aastast 30% palgatõusu.

4. detsembril rõõmustasid meid Kadri Kase laululapsed Tamsalu Kultuurimajast

6. detsembril toimusõp. Evelyni eestvedamisel juba traditsiooniline võimlemispidu.

11. dets. sõitis koolipere Tartusse teatrisse „Lumekuningannat“ vaatama.

Vahepeal on saabunud sõnum: 2010. a. peab uus kool valmis olema…

20. dets. toimub kooli jõulupidu, päev hiljem töötajate pidu Jänedal.

Ja ongi alanud väike talvepuhkus.

Külas käisid toetajad DHL-ist!

Kui möödunud nädala tähtsaim sündmus oli haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase külaskäik reedel, 25. jaanuaril, siis laupäeval külastasid meid sõbrad firmast DHL. Külalised olid üsna mitme autoga ja tõid meie lastele hulgaliselt mänguasju, lasteraamatuid, värvimise töövihikuid ja muudvajalikku. Õpilaskodu rühmade tarbeks oli külalistel ka mitu kasutatud arvutit, veekeetjaid ning muud majanduskaupa, puutöökaja tarbeks mitmesuguseid puitmaterjali jääke, millest poisid üht-teist huvitavat saavad valmistada. Meiepoolseks tänutäheks kinkisime külalistele Kristeli joonistatud pildi ja mõned kooli suveniirid.

Suur tänu DHL rahvale toetuse eest!

Paraku on ilmaga ikka kehvad lood. Talvest on asi kaugel, kuigi viimasel nädalal on mõni jahedam päev ka olnud. Seega on mõned kehalise kasvatuse tunnid väljas toimunud. Isegi lund sadas ühel päeval, nii et sentimeetri jagu on seda praegu maas. Loodame, et ikka veel tuleb, aga kindel ei saa milleski olla. Paraku peibutab järve jää kalamehi, kes eluga riskides jääle ronivad ja vähe sellest – nad peibutavad nii ka mõnda koolipoissi, kes kuidagi enam koolis ei taha püsida. Kui järgmisel nädalal mõni poiss veel jääle „kaob”, saab kroonikasse ka nimi üles pandud!

22. veebruaril toimub traditsiooniline Eesti Vabariigi 90. sünniaastapäevale pühendatud aktus-kontsert. Iga õpilane valmistas kodumaa sünnipäevaks sini-must-valge lipukese, milledega õpilaskodu fuajee ja saal kaunistati. Kontserdil kõlasid laulud, tantsud, koos vaadati üle Eesti tähtsamad rahvussümbolid.

6. märtsil oli ärev päev – toimus kooli lauluvõistlus „Porkuni laululaps 2008”. Võisteldi koguni neljas vanusegrupis! Žüriiliikmed olid valitud väljastpoolt kooli, kohale oli kutsutud ka valdade esindajad üle Eesti. Võitjad olid järgmised: noorem vanuseaste: I vanuseaste: Märt Mägi, II vanuseaste: Andrei   Lukin ; III vanuseaste: Andrus Kiisk, IV grupis oli võitjaks Mihkel Peterson. Grand Prix omanikuks sai Märt Mägi.

26. märtsil sõidavad võitjad Porkuni Kooli esindama Paidesse (pöidlad pihku!) vabariiklikule laulukonkursile. Lastele oli seal külla tulnud pop-laulja Sulo, kes jättis väga lastesõbraliku staari mulje. Osavõtvaid erikoole oli rohkesti ning auhinnatud said kõik osalejad. Järgmisena korraldab lauluvõistluse Kammeri Kool, sest just selle kooli esindaja kogus kõige rohkem punkte.

14. märtsil toimub korraline õppenõukogu, kus päevakorras on kasvatajate info tehtud töö kohta ning jooksvad küsimused.

27. märtsil on koolis taas tore päev, sest külla on tulnud näitleja Heino Seljamaa. Tema esituses saavad lapsed nautida muinasjutu „Okasroosike“ dramatiseeringut.

Ilmauudiseid ka: kevade saabudes on kogu Eestimaal tabanud lumeuputus!

4. aprillil sõidavad 6 meie kooli esindajat kaheks päevaks Pühajärve tervisekeskusesse EEL üldkogule. Päevakorras on uute liikmete vastuvõtt, uue Eripedagoogika tutvustus ning tervistavad protseduurid.

Vahepeal saavad pedagoogid end täiendada teemal „ Õppemäng – tajude ja mõtlemise arendamine läbi õppemängu“. Lektoriks oli Ülle Kuusik.

28. aprillil näitavad INVARU esindajad nippe,kuidas ratastoolilapsega toime tulla.

Samal päeval higistavad Tallinnas eksamil suvise laagri tarbeks Anu, Kaja, Ülle P. ja Tiiu.

5. mail saabus Porkunisse kurb uudis – suri endine kauaaegne kurtide laste õpetaja Elsa Kuriks…

6. mail tulid kõik pedagoogid õpetajad/kasvatajad käsitööklassi oma õppemänge tutvustama.

7. mail käisid külakosti pakkumas Vaeküla Kooli lapsed – seekord näidendiga „Lumivalgeke“.

8. mail saabusid meile külalised Lätimaalt, Dauguli koolist. Ettevalmistused selleks algasid juba sügisel. Lapsed esinesid Ülle juhendamisel, vahetati vastastikku tervitusi. Õhtupoolik oli külalistele sisustatud Laululinnu külalistemajas.Järgmisel päeval tutvuti kooliga,  õppetööga ning pärast kosutavat lõunasööki oligi aeg jälle lahkuda. Usutavasti jäid nad vastuvõtuga rahule. Sügisel sõidab meie kooli esindus vastuvisiidile.

12. mail toimus kooli spordipäev.

13. mail läksid tublimad õpilased hulga pedagoogidega kanuumatkale.

14. mail olid meie koolitööga tutvumas hulk logopeede.

15. mail olid külalised Tallinna Eriõpetuse Seltsist. Vaadati tunde ja oldi millegipärast väga vaimustunud siinsest tööst.

Vahepeal tegime Reeda eestvedamisel peenrad valmis.

Osa lapsi käis veel Ämmustes spordivõistlustel.

Algas klassidelt tööde kogumine oksjoni jaoks.

Kooli viimane tööpäev oli seekord 31. mail-laupäeval.

Kell 9 hommikul oli külalistele avatud kooli kohvik;

9.30 algas päeva kõige pidulikum osa – kooli lõpetajatele lõputunnistuste andmine. Ilm oli 31. mail lausa suviselt ilus – oli päikest, veidi tuult ja polnud väga palav. Just paras ilm kooli lõpupeoks. Ja seal nad istusidki, suurem osa tänavustest linnupoegadest, valmis jätma hüvasti põhikooliga ja katsetama oma iseseisvat lendu. Põhikooli lõpetasid:

Marko Veski

Andrus Leinfeld (õp.Agnes Mürk,kasvataja Kaja Luik,kasvataja abi Liivi Griffel,õpetaja abi Galina Zujeva)

Martin Liivoja (õp.Elve Riks,õpetaja abid Anu Aas ja Silvi Kreek)

Jüri Bergmann

Alo Karlson

Martin Normak

Eelika Songisepp (õpetaja Terje Kundla,kasvatajad Jaak Vikk ja Jaana Niinepuu)

Kurb ja rõõmus üteaegu on kooli lõpetamine nii lastele, vanematele kui õpetajatele-kasvatajatele. Aga nii on see elu kord seatud, et lõpmatuseni koolipinki ei saa jääda.

         Ka teistele lastele oli päev ärev – algamas on suvine vaheaeg – kes igatses koju, kellel oli kahju lahkuda.

Peale aktust korraldati suvelaagri toetuseks õpilastööde oksjon (Virge Viliberg ja Age Mägi). Töid oli aiamööblist kuni värvitud kivideni ja kõik tööd leidsid ostaja. Peale oksjonit esinesid lapsed toreda kontserdiga. Söödi lõunasöök ja kes koolibussiga, kes oma vanematega ning koju nad läksidki. Enamusega kohtume sügisel, mõni leiab kindlasti muid õppimiskohti, mõni tuleb mujalt juurde – nii on ta ikka olnud läbi aegade.

Hommikupooliku lõpetas tunnine meeleolukas laste esinemine teemal „Suvele vastu lauluga…” (Ülle Pärg). Ei saa märkimata jätta, et laulude vahele olid pikitud imeilusad tantsunumbrid Kaire Kaljuvee juhendamisel. Järgnes selle õppeaasta viimane lõunasöök, jätkus ka oksjon ning paari tunni pärast valitses kooli õues harjumatu vaikus…

Oksjoniraha kogunes seekord rekordsumma : üle 4000.-krooni; pool jääb suvelaagri tarbeks ning pool jaotatakse uuel õppeaastal klasside vahel.

Direktor tänas asutusi ja ettevõtteid, kes on meid meie tegevuses korduvalt toetanud. Need on DHL, Mark-Line System, Pakkemeister, Väike-Maarja Õppekeskus, E-Betoonelement Tamsalu tehas, Loksa suurfarm, HMN, Tamsalu NNKÜ/NMKÜ, ENTK jt.. TÄNAME!

Üks päev puhkust ning juba läksid huvilised-töötajad Järvamaad kaema. Käidi raadiomuuseumis ning lõpetati Kilplalas.

Enne puhkustele jäämist viis Reet õpetajad traditsioonilisele lähi-väljasõidule. Käisime V-Maarja lähistel Härma talu koprarajal ning enne kojutulekut vaatasime Äntu kalakasvatuse mail elutsevat hüljest nimega Poiss.

12. juunil sõitis suur grupp meie kooli töötajaid turismireisile Saksamaale.

Tere, suvi – alati oodatud!

Kuid ka see suvi ei möödu kahjuks ilma kurbade uudisteta…

22. juulil 2008 suri pärast pikka haigust Porkuni Kurtide Kooli kauaaegne töötaja Heinrich Kaasik. Heinrich oli dir. K. Pildi ajal koolis tubli katlakütja. Rahu ja vaikust Sulle Simuna kalmistul!

Jätaksin kooli kroonikasse ka ühe näidise õppeaasta kokkuvõttest – lugemiseks järeltulijaile…

Siin aga Prioriteetsete ülesannete täitmine

1. Rehabiliatsioonialane loeng toimus lapsevanematele Ene Kinksi juhtimisel. Kooli kodulehte täiendati hüperlingiga REHABILITATSIOON. Ülle Kuusik käsitles loengus pedagoogidele järgnevaid tajuliike: kompimistaju, kuulmistaju, värvustaju, terviktaju, pilditaju. Lektor käsitles ka mõtlemise arengut ja arendamist. Toimus loeng rehabilitatsioonimeeskonnale Tartus. Praktiline koolitus jäi vastuvõtja ja rehabilitatsioonimeeskonna liikmete ajanappusel järgmisse aastasse.Täitmine hea

2. Sellel õppeaastal jälgiti mänguliste tegevuste rakendamist kasvatustöös (I poolaasta). Õppeaasta esimesel poolel toimunud kasvatusvaatlused andsid ülevaate mänguliste võtete kasutamisest. Kokkuvõtlik hinnang kasvatustööle vaadeldes eelnimetatud aspekti hea. Ü. Kuusiku sisekoolituse teema oli: „Tajude ja mõtlemise arendamine õppemängude kaudu”.Õppevara täiendamisel arvestati mängulisusega: õppevahendite ost OÜ Magnose ja OÜ Kripta kaudu. Õppevarana lisandusid Logico- raamid ja töölehed kõikidesse klassidesse. Tänu toetavatele sõpradele mitmetest ettevõtetest (DHL, Pakkemeister OÜ, Mark-Line System, Egmont Estonia jt) suurenes oluliselt lasteraamatute ja mänguasjade arv: värviraamatud, lasteraamatud, konstruktorid, pusled ja autod ja nukud. II poolaastal tekkis võimalus muretseda 2 grossingu seadet , jõusaalivarustus liikumisaktiivsuse tõstmiseks. Rootsi poolse abina jõudsid kooli ka tõukerattad, kool ostis juurde suuri jalgrattaid. Kooli mänguväljak täienes turnimisseade ja liurajaga. Aktiivselt hakati kasutama teraapiaruumi. Kõikidel õpetajatel on 2007/2008-st klassipõhine arvuti internetivõimalusega.Arvutiruumis uuendati oluliselt arvuteid uuemate mudelitega. Lisandus uus värviprinter ja kiirköitja. Kõikidel klassijuhatajatel oli võimalus täiendada oma õppevahendeid 300 krooni ulatuses. Pikaajalise koostöö tulemusena jõuavad õppeaasta lõpuks kooli ka spetsiaalne kangastelg liikumispuuetega laste jaoks. Õppevara täienes psühholoogilis-pedagoogilise testiga PEP. Täitmine väga hea

3. 2007/2008 on olnud töökas aasta kooli pedagoogidele. Läbi aasta tutvustasid oma õppevahendeid ja õppemänge esmaspäevastel infokoosolekutel kooli pedagoogid. „Õppemängude aasta” võeti kokku 6. mail, kui oli võimalus kõiki töid kolleegidele tutvustada. Kooli õppevara täienes järgnevate õppevahenditega: „Õpime värve” koostaja Halti Jaansoo, „Vali õige koristusvahend” koostaja Inga Morozova, „Tööraamat 1. kooliastmele” ja „Tea ja tunne” koostaja Imbi Aosaar, lauamäng „Reis jõulumaale” koostaja Helve–Leida Kuusk, „Bingo” koostaja Tiiu Tammiksaar, põrandapusle „Aaataajad” koostaja Küllike Laur, ristsõnad orienteerumisaineks ja 4 võimalusega kaardimäng koostajaks Virge Viliberg, mängud meeltele „Kompimine- kuulmine- nägemine” ja täringumäng koostajaks Age Mägi, memoriin ja „Nupumäng” koostajaks Agnes Mürk ja Galina Zujeva, „Tunnen kodu- ja metsalilli” koostaja Kaja Luik, Lauamäng koostaja Jaana Niinepuu, „Numbrimäng, ussimäng, torn, poemäng ja nõiakivi” koostajaks Andi Himma, õppemäng „Lilled” koostaja Ülle Potivar, „aastaaegade tundmine piltide järgi” koostaja Galina štelter, „Värvidega käsnatrükk” koostaja Asta Griffel, „Vardamäng” koostaja Liivi Aasa, „hommikuringi kassett „Kevad” koostaja Elve Riks, lugemismängud „Toida Peetrit, aiatööriistad, mida teeb? Kevadlilled, meeled”, „Lugemispalad kooliastmele”, „Nuputamisülesanded” ja „Laura Päev” koostajaks Malle Kätt. Ilmus artiklite kogumik „Toimetulekukooli toimetusi Porkunis”. Täitmine väga hea

4. 2007/2008 õppeaastast alustati Porkuni Kooli arenguvestluste korra järgi arenguvestluste läbiviimist ja korraldamist. Eelnev töö edukaks vestluseks on pikaajaline ja küllaltki keerukas. Seda enam tuleb tunnustada kolleege, kes on käesoleval õppeaastal jõudnud ja tahtnud suhelda lapsevanematega. Kokkuvõte arenguvestlustest koostatakse ja hinnatakse tegevust peale 04.06 08 õppenõukogu.

Lastevanemate üldkoosolek toimus 26. 10.07 Päevakorras oli: Tiiu Kermi loeng kasvatusmeetoditest, Kinks tutvustas lapsevanematele rehabilitatsiooniplaani koostamise korda. Ettekandja vastas lapsevanemate küsimustele. Täitmine hea

5. Suuremad personali üldkoolitused 2007/2008 aastal : esmaabi, „Tajude ja mõtlemise arendamine õppemängude kaudu”, Klaasikoolitus, ”Intellektiproblemaatikaga laste arendav õpetamine-kasvatamine.

Õppeaasta kokkuvõtteks väärib esiletõstmist:

1. Õpikeskkonna paranemine- õppevahendite lisandumine.

2. Õpilaste toetamine – ind. kavade koostamine, arenguvestluste süsteemi käivitumine, võimalus osaliselt rakendada koolis liikumisravi õpetajat, ind. õpetajat, suvelaagriprojekti elluviimine.

3. Klassiväline töö – õppetööväliste ürituste rohkus ja hea tase.

4. Rehabilitatsioonimeeskond osutab vastavalt plaanile teenuseid.

Koolis vajab parendamist:

1. Füüsiline õppekeskkond: võimalused ratastoolilastele kesised
2. Eestvedamine ja juhtimine: sisehindamissüsteemi väljatöötamine pooleli.
3. Personali juhtimine: arenguvestluse alus väljatöötamata, koolituste tulemuslikkuse hindamine- tagasisidestus puudulik.

Tegevuskava järgmiseks õppeaastaks kooli õppe- ja kasvatustegevuse parendamist vajavate aspektide saavutamiseks. (peale heakskiitu õppenõukogu koosolekul) võetakse käesolev tegevuskava üheks aluseks kooli üldtööplaani koostamisel järgmiseks õppeaastaks)

1. Pikendatud õppeajaga seotud ainete ainekavade väljatöötamine ja lisamine õppekavale

2. Õppematerjali korrastamine, süstematiseerimine ja väljaandmine.

3. Personali juhtimine (Töötajatega arenguvestluste korra koostamine ja kinnitamine)

4. Õpikeskkond( magalad, garderoob, rühmaruumid)

5. Lihtsustatud õppekava läbitöötamine, lisamine kooli õppekavale.

6. Uue arengukava koostamine

Õppeaasta aruande koostas Urve Karp

2008/2009

Antud õppeaasta algas taas ühise väljasõiduga.Tore oli üle pika aja jälle oma kalleid „võitluskaaslasi“ näha! Seekord võeti teekond ette Koeru. Sealsed tähtsamad vaatamisväärsused on Koeru Maarja-Magdaleena kirik, Koeru kõrts-postijaam ning Aruküla mõis. Kiriku ees on Vabadussõja mälestussammas, mis avati 1934. aastal ja taastati 1998. aastal. Endisel saksa erakooli hoonel on Eduard Viiralti mälestusmärk. Viiralt õppis seal 1911–1913. 1935 rajati 1905. aasta revolutsiooni monument (skulptor Juhan Raudsepp). Koerust on pärit luuletaja Kalju Lepik. Nii et Koeru on täiemõõduliselt ajalooline koht. Ühine lõunasöök toimus söögikohas „Janune Kägu“. Oli jälle hariv ja kosutav väljasõit enne uue õppeaasta algust. Aitäh korraldajaile!

Uue 2008/2009 õppeaasta eel näeb kool arvudes välja järgnevalt:

koolis õpib ja töötab 79 last ja 68 töötajat;

Neist: 34 pedagoogi; 18 õpetaja/kasvataja abi; 14 töötajat majandusvaldkonnas; 2 meditsiini valdkonnas.

Õpilased

Käesoleval aastal õpib koolis 79 õpilast.

Sealhulgas: 11 liitpuuetega last (nägemispuue+ kuulmispuue +vaimne puue+ füüsiline puue), 7 ratastoolilast, 4 last arendusrühmas, 30% lastest on erinevad kehalised puuded.

Ühiskonna põhieesmärk:
Luua kõikidele õpilastele võrdsed võimalused hariduse saamisel vastavalt nende vajadustele ja võimetele.

Õppekavad:

*Toimetuleku õppekava.

*Lihtsustatud õppekava.

*Hooldusõppekava.

Kõik Porkuni Kooli lõpetajad saavad põhikooli lõputunnistuse.

Õppeaeg 9 + 3 aastat.

Õppeained

Tugisüsteemid. Koolis töötavad: logopeed, arst,,med. õde (massaaž), ravivõimlemise õpetaja, 6 eripedagoogi

Haridus: 11 kõrgharidusega pedagoogi, 5 muu kõrgharidusega pedagoogi (psühholoog, sotsiaaltöötaja), 5 pedagoogilise kutseharidusega pedagoogi

Rehabilitatsioonimeeskond töötab Porkuni koolis alates 2007. õppe-aastast.

Meeskonda kuuluvad::

2 psühholoogi, 3 eripedagoogi, 3 logopeedi, 2 sotsiaaltöötajat, 1 arst, 1meditsiiniõde, 2 füsioterapeuti

Meeskond koostab rehabilitatsiooniplaane ja viib läbi tegevusi vastavalt plaanie. Toimub vanemate nõustamine.

Pikendatud õppeaeg

Pööratakse suurt tähelepanu praktiliste oskuste omandamisele.

Kooli õppekava sisaldab:

• Ehituspraktika
• Lasteaiapraktika
• Puhastuspraktika
• Töökasvatus (poistele)
• Käsitöö (tüdrukutele)
• Kodundus
• Köögitöölise praktika

Lapsed külastavad kord nädalas Väike-Maarja Õppekeskust, tutvudes sealsete erialadega. 2 aastat tagasi alustati koostööd ettevõtetega, õpetades lapsi toime tulema reaalses töökeskkonnas.

Augustikuu õppenõukogus teavitas direktor kooli pedagooge, et riik on eraldanud raha 70 000 krooni, EV 90 sünnipäeva tähistamiseks. Otsustati kasutada raha eesti rahva ajalooga seotud muuseumide (ERM, vabaõhumuuseum) külastamiseks, nende poolt pakutud programmides kaasalöömiseks õppeprogrammi rikastamise eesmärgil.

Õppealajuhataja U. Karp teavitas kolleege, et 2008/2009 õ-a hakkavad tegutsema järgmised ringid: puutööring, lauluring, käsitööring, tantsuring ja muinasjutu ring.

I õppeveerand möödus traditsiooniliste üritustega: ekskursioonid, spordivõistlused, matkad jm.

18. septembril toimus UUE KOOLI-koosolek! Järjekordselt saime oma unistustest rääkida …

Suuremad lapsed külastasid Eesti Rahva Muuseumi – päevakorras oli leivateema.

Septembrikuu lõpus toimus kogu koolipere väljasõit Nõmme Looduskaitsealale. Punamäel keedeti tervislikku teed, nauditi sügisest loodust. Matk oli täiemõõduline – laisematel lõi juba päkkadest tuld välja! Lõpuks olid kõik küll väsinud, kuid õnnelikud `a la ma sain hakkama!

Ei jäänud tähistamata ka õpetajate päev: nalja ja naeru jätkus mitmeks tunniks.

Oktoobrikuu algul teatas direktor, et kooli lipu kavandeid oleks vaja! Kõik klassid said ülesandeks hoolega mõelda ning mõtted antud teemal paberile panna…

16. oktoobril toimus SUUR PIIMAPÄEV. Külastasime moodsat Loksa suurfarmi. Loodetavasti sai kõigile selgeks, kust tuleb piim meie lauale. Läbi suure ja raske töö…

I veerandi viimasel päeval olid kooli kutsutud kõik lapsevanemad, et kuulata spetsialistide loengut seksuaalteemadel. Osavõtjaid oli lastevanemate poolelt napilt, rohkearvulisemalt osalesid loengul oma kooli pedagoogid.

Alanud on II õppeveerand. Taas algavad ettevalmistused jõuludeks, sest aeg see lendab linnutiivul! Novembrikuu algul saabus kooli hea uudis – Porkuni Kooli söökla tunnistati vabariigi parimaks! Kokkadega on meil tõesti vedanud! Monika on super!

Veel uudiseid: UUE KOOLI AADRESSIKS SAAB JÄRVEKALDA 6.

20. november on laste jaoks erakordselt ootusärev. Akendest piilutakse hommikust saati, kas Jõuluvana juba tuleb? Nüüd on siis esimene jõuluvana koos oma kaaskonnaga käinud ja nagu viimastel aastatel, oli ta ka seekord Rootsimaalt. Eks seda ärevust ikka olnud juba paar nädalat ja mõni laps arvas, et kohe – kohe algab ka jõuluvaheaeg. Paraku seekord veel mitte ja ligi kuu tuleb veel koolis käia. Aga kinke igatahes oli igale lapsele lausa mitu ja pakkides olnud viledest helises õhtul terve õpilaskodu. Koolgi sai mitu komplekti pentangi mängukuule ning mitmeid arendavaid mänge. Õhtul toimus disko, külalisedki paluti tantsule. Tore oli ja kahju, et selleks aastaks on kõik möödas, aga Jõuluvana avaldas lootust, et ehk saab järgmisel aastal jälle külla tulla.

Nagu tellitud, oli ka lund niipalju maas, et jõulutunne oli ehtne. Külma on isegi niipalju olnud, et järvel paarimillimeetrine jääkirme kohati peal – tõsi, seda siiski väiksematel järvesilmadel. Ja eile õhtul sadas jõuluvana auks veel paari sentimeetrijagu lund juurdegi. Üritus oli seega täielikult korda läinud.

Järgmisel nädalal, 24.novembril külastavad meid Tallinna Ülikooli eripedagoogika üliõpilased. Tulevad tutvuma oma tulevaste tegevustega.

Teisipäeval, 25. novembril toimub Valtus ujumise Eesti Eriolümpia, kuhu ka meie kooli võistkond on kutsutud osalema.

Aeg on nii kiiresti läinud. Novembri lõpus oli suur lumesadu ja torm. Kõik kohad olid lund täis, teed umbes ja mitmes paigas voolgi ära. Siis tuli suur sula ja igal pool uputas nagu kevadise suurvee ajal.

Kuupäev 30. nov. 2008 jääb Leopold Ojasaar`e annaalidesse viimaseks. Leo oli kauaaegne kurtide kooli katlakütja. Töötas dir. K. Pildi ajal. Puhka rahus!

Aga ajavoog läheb vaatamata kõigele aina edasi ja edasi…

4. detsembril on Tallinnas kergejõustiku võistlused. Meie kool on ikka jälle konkurentsi pakkumas.

9. detsembril korraldab Porkuni Kool eriolümpia raames vabariiklikud võimlemisvõistlused. õpetaja Evelyni eestvedamisel. Tublid abilised olid Imbi, Virge, Age, Agnes, Terje, Galina, Inga, Andi ja teised. Lastest oli tubli „postituvi” Aive, aga abistajaid oli teisigi.

Vahepeal avaldab direktor lootust, et kooli sünnipäevaks peaks ehk LIPP valmis olema. Lisaks suurele lipule saame ka mastivimpli ning kandevimpli. Samuti koostati koolimärkide omistamise statuut. Märke on kolme sorti: tavaline, hõbetatud, kullatud. Pandi ka täpselt kirja, millal – missugust märki on õigus kanda.

Praegu on ilus talveilm, kuigi lund võiks olla pisut rohkem. Oli see vist eile, kui oli näha õppealajuhataja kabineti akna taga sagivaid puukoristajaid ja tihaseid. Kord oli paigas, igaüks ootas oma aega – aga süüa tahtsid kõik ja küllap said ka. Koolimajas on ju tegelikult peaaegu iga klassi akna taga ka söögilaud. Siin on hea koht, kust ka lapsed saavad vaadata ja õppida, kuidas oma tulevases elus talvel lindude eest hoolitseda.

Kolmapäeval,17. detsembril külastavad meie lapsed Rakvere teatris etendust „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”.

Neljapäeval, 18. detsembril toimub kooli jõulupidu. Reedel sõidavad lapsed talvisele koolivaheajale..

Jõulupeol hõigati välja aasta kõige sõbralikumad lapsed – Aive Sillamaa ja Andres Juuram.

Töötajad tähistasid I poolaasta lõppu seekord Jänedal. Omaosalus oli 125.-EEK, kaaslasel tuli 250.- EEK-i välja käia. Tore, et juhtkond hoolitseb oma alamate eest ning lubab rihma pisut ka lõdvaks lasta… Koolimaja jääb nüüd kaheks nädalaks üsna vaikseks ja kõiki lapsi joodatakse jälle kooli 05. jaanuaril 2009.a.

Uus aasta on alanud edukalt. Vaatamata vaheaja külmadele ilmadele on enamus lapsi õnneks terved. Ainult sulaga tekkiv libedus teeb muret – vaevalt jõuab majahoidja teed liivatatud, kui tuleb väike sadu ja kõik algab otsast peale. Aga niisugune see meie talv juba on.

09. jaanuaril 2009. a. kooli 84. sünnipäev

See päev oli eriti tähtis selle poolest, et neljapäeval heisati kooliõuel masti Porkuni Kooli logoga mastivimpel ja reedel, just sünnipäevaaktusel, võeti kasutusele Porkuni Kooli uus lipp.

Igal koolil on oma sümboolika ja Porkuni Kooli oluline sümbol, kooli lipp, senini puudus. Koos lipuga sai kool ka kandevimpli, mida kasutatakse kooli tunnusena nii koolisisestel üritustel kui ka väljaspool kooli. Sünnipäevapidu oli uhke: kohale olid tulnud endised õpetajad, Kurtide Liidu esindus, valla esindajad, sõbrad maakonna erikoolidest jne. Seega – nüüd on meil ka OMA lipp!

Aga nüüd uudiseid laiast ilmast!

Arvatavasti on kõik juba lugenud ajalehtedest, et Haridus- ja Teadusminister kirjutas vana-aasta lõpus alla uue kooli ehituslepingule ja loodetavasti on järgmise aasta suvel valmis uhiuus, meie lastele igati sobiv koolihoone. Maja saab olema ühekorruseline, mis on meie laste liikumisprobleeme arvestades palju ohutum. Hoone saab avaram kui senine, lisaks ehitatakse välja rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks vajalikud ruumid, kool saab oma väikese ujula ja kõik vajaliku. Sisustamiseks on Euroopa projektist eraldatud raha. Samuti on eraldatud raha harjutusväljaku (spordiväljaku) rekonstrueerimiseks.

Kuid praegune kool elab seni oma igapäevast elu edasi !

12. veebruaril sõitsid Virge ja Evelyn Tallinnasse suvise laagriülema kursusele.

Talv on ennast oma õigustesse seadnud ja ümbrus on ilusasti lumine. Ka külma pole liiga palju ning nii on plaanis neljapäeval,19. veebruaril kooli suusamaraton läbi viia. Maraton toimub heinaküüni taga suure põllu peal Rada pole küll väga pikk, aga mõnele on ka üks kilomeeter täiesti maratoni- mõõt, tugevamad sõidavad vast mitu ringi. Lõpetajaid ootas kuum tee.

Eesti Eriolümpia ujumisvõistlused toimusid 17. veebruaril Rapla lähistel Valtu spordihoones. Porkuni Koolist osales 8 tublit ujujat. Kokku võitsime kaks I kohta, ühe II koha ja kolm III kohta. Neljal korral jäime neljandaks. Teatevõistluses saavutasime III koha. Eriti tubli oli Roland, kes saavutas nii 25m kui ka 50 m ujumises I koha.

Direktor pidas oluliseks kodudele varakult teatada, et seekord seoses vabariigi aastapäevaga 23. veebruaril pole koolipäeva ja lapsed tulevad kooli taas 25.veebruaril. Seega vabad päevad on 21, 22, 23 ja 24 veebruar! Ongi see kolmas veerand liiga pikk – lapsed saavad pisut hoogu maha võtta.

Kooli tulles on kohe plaanis vastlapäeva tähistamine. 25. veebruaril tähistati vastlapäeva (õige päev oli 24.veebruaril – Eesti Vabariigi sünnipäeval). Õpetaja Evelyni eestvedamisel toimus rida ilusaid liulaskmisi ja mis veel olulisem, lähedalasuvast talust oli lapsi lõbustama kutsutud hoburakend. Lapsed olid nii elevil, et hobune vahetevahel lausa kartma hakkas. Polnud ta ju nii suure lärmi ja ligikippumisega harjunud. Ometi said kõik soovijad lõpuks oma reesõidu ja elevust jätkus õhtuni.

Muidu elab kool oma igapäevast elu, õpitakse ja toimuvad väiksemad üritused. Kooli ehituseküsimus pole päevakorrast maas, sellega tegeldakse tasapisi ja loodame, et varsti jõutakse tõsise projekteerimiseni.

Märkamatult on kätte jõudnud esimene kevadkuu – märts! On ilusad talveilmad – ei ole väga külm ja sajab kergelt lund. Järves on vesi kõrge ning toimub pidev voolamine. Seetõttu pole sildade lähedal jää saanud tekkidagi, kuigi enamus järvest on ilusasti jääkaane all. Ei saa märkimata jätta, et ilmad kipuvad juba kevadised olema, kuigi talv ei kavatsegi taanduda – ikka sajab mõnikord lund ja külmagi teeb vahetevahel. Aga päevad on ikka tublisti pikemad ja päikestki on mõnel päeval näha.

Teisipäeval, 03. märtsil toimub koolinõukogu koosolek. Vaadatakse läbi kooli arengukava projekt, kuulatakse informatsiooni uue maja ehituse kohta, vaadatakse üle eelarve küsimused, kooskõlastatakse kooli kolme järgmise aasta arengukava, kuulatakse informatsiooni kooli eelmise aasta tegemistest.

Kolmapäeval, 4. märtsil, toimus koolis matkapäev. Kogu kool käis mööda „energiarada”: kooli õuest läbi parkmetsa ja ringiga üle „armuvalu” silla tagasi kooli õue. Kõik said hea tuju ja suure söögiisu.

Vaheajaeelne nädal aga tuleb väga pingeline:

Teisipäeval, 10. märtsil, käisid meil külas sõbrad Maris, Seppo, Anne ja kellega oli kaasas keraamikakunstnik Liisel Seppik. Kõik lapsed said proovida tassile maalimist, ning peale kõrgtemperatuuril kuumutamist tuuakse tassid tagasi.

Kolmapäeval, 11. märtsil külastab suurem osa meie lastest, kellel tervis korras, Pärnu veekeskust;

Neljapäeval, 12.märtsil l käisid meie laululapsed õpetaja Ülle eestvedamisel Kambjas lauluvõistlusel. Kuigi auhinnalisi kohti seekord ei saadud, olid kõik väga tublid ja jäid sõiduga rahule.

Ja reedel, 13. märtsil, algab koolivaheaeg ning tagasi tullakse taas 23. märtsil. 

13.03.09 kell 13.15 toimub korraline õppenõukogu, kus kokkuvõtte III veerandi kohta esitavad kasvatajad.

Eesti Eripedagoogide Liidu kevadine üldkogu toimub reedel, 27 märtsil 2009a algusega kell 11.00 Harjumaal, Saulas, Viikingite Külas (vt www.viikingitekyla.ee). See paikneb Tartu maantee ääres. Seekord keskendutakse liikmeskonna osalemisele mitmesugustes komisjonides ja töörühmades. Kõnelevad Evi Kraan, Lea Pilme, Erle Põiklik,Tiina Rahkemaa,Vello Saliste. Teie head pakkumised päevakorra täiendamiseks on teretulnud!

Inga Mutso tutvustab ilmuvat matemaatika eripedagoogika kogumikku.

Kuulutatakse välja suvesaar. Tutvuda saab liidu tegevusaruandega. Kuulatakse loengut pedagoogi läbipõlemise vältimisest ja lõpetatakse ühise vägeva lõunaga.

Meie koolis osaleb Eesti Eripedagoogide Liidu tegevuses 6 pedagoogi.

Koolivaheajal toimusid pimekurtide osakonna pedagoogidele Põlvamaal õppepäevad. Siin Sulle tutvumiseks ürituse kava:

Roosi Kool, Põlva Lina tn 13 toimusid pedagoogide ja terapeutide õppepäevad „HOOLDUSÕPET VAJAVATE LASTE/NOORTE ÕPPIMISVÕIMALUSED ALUSHARIDUSEST KUTSEKESKHARIDUSENI”

Kevad tungib peale! …..

Viimaste päevade ilmad on lausa kevadised ja kuigi siin, Pandivere kõrgustikul, on veel piisavalt lund, sunnivad viimaste päevade soojad ilmad talve kiiresti taanduma.

Klassid teevad omi üritusi pidevalt, nii et sündmustest lastel puudust ei tule.

Kuigi sügis tundub veel kaugel olema, on koolil aeg hakata sügiseks ettevalmistusi tegema, et kõik lapsed saaksid vajaduse korral õpilaskoha. Seepärast saadab kool kohalikesse omavalitsustesse lähipäevadel kirja ja informatsiooni kooli plaanide ja õppekavade kohta. Seda eelkõige selleks, et saada informatsiooni ja püüda kindlustada kõik eriõpetust vajavad lapsed. Infot vastuvõtmise kohta saab kooli koduleheküljelt lapsevanema rubriigist.

Uurimine on näidanud, et parimad tulemused laste õpetamisel saavutatakse, kui grupis on sama tasemega õpilased. Täiendavaks suhtlemise arendamiseks korraldatakse koolist mitmeid väljasõite, käiakse spordivõistlustel ja mitmesugustel konkurssidel. Meie laste tööd on väljas olnud vabariiklikel näitustel ning suheldakse ka välisriikide koolidega.

Nüüd talletan ajalukku ka mõiste „rehabilitatsiooniteenus“. Mis see on? Loe ja saad teada!

REHABILITATSIOONITEENUS: Porkuni Kool osutab vajajatele rehabilitatsiooniteenust, see tähendab, et koostab rehabilitatsiooniplaane ja osutab teenust.

Et reh -plaan saaks koostatud, tuleb täita vormikohane taotlus. Taotluse vormi saab elukohajärgsest pensioniametist või sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Täidetud taotlus tuleb saata pensioniametisse, kes peale taotluse läbivaatamist saadab abivajajale koju suunamiskirja teenusele(plaanikoostamisele). Suunamiskirjale on lisatud rehabilitatsiooniteenust osutavate asutuste nimekiri. Suunamiskirja paremas ülemises nurgas on otsuse vastuvõtmise kuupäev. Sellest kuupäevast alates on 21 päeva jooksul vaja valida asutus, kus reh-plaani koostada ning teenust saada soovite ja siis suunamiskiri seal registreerida. Kui 21 päeva jooksul suunamiskiri pole registreeritud, tuleb esitada uus taotlus pensioniametile ja kõik algab otsast peale.

Kui kehtiv reh-plaani on tehtud teises asutuses ja teenust soovite saada Porkuni Koolis, tuleb pensioniametile esitada taotlus teenusele ja sealt saate suunamiskirja teenusele, mille peab meile esitama 21 päeva jooksul, et registreeruda teenusele. Kui reh-plaan on koostatud Porkuni koolis ja teenust soovite samuti meie koolis saada, siis pole uut suunamiskirja vaja võtta. Rehabilitatsiooniteenuse raames on võimalik Porkuni koolis saada järgmisi teenuseid: sotsiaaltöötaja nõustamine, logopeedi teenus, eripedagoogi teenus, psühholoogi nõustamine ja piiratud ulatuses füsioterapeudi teenust.

Kuigi ilmaennustajad märgivad hilist kevadet, on kevad ometi juba lausa käes. Öökülmad, mis veel kestavad, on ju kevadel täiesti tavalised, sinililled koolimaja ümber õitsevad ja eelolevaks nädalavahetuseks lubatakse juba 18Co sooja. Ja ega see kooli lõpp ka kaugel pole…

Viimastel nädalatel on mitmeid spordiüritusi olnud . Kokkuvõtted üritustest ja pildid on ikka välja pandud kooli koduleheküljele.

Klassid teevad omi üritusi, kuid nende materjale kahjuks sellel aastal õpetajad kokku ei pane, nii on kooli kodulehe uuendamine jäänud harvemaks ja lünklikuks.

Jõudsid lõpule ka suuremad õunapuude kärpimised kooliaias. Tublisti töötasid saega Jaan ja Toomas. Aga ka teised olid jõudumööda abis okste koristamisel ning põletamisel. Suur tänu kõigile!

Kasvatajad korraldasid 23. aprilli õhtupoolikul järjekordse toreda jüripäevale pühendatud ürituse. Koguneti õpilaskodu ette, kus kasvataja Jaana rääkis rahvakalendri tähtpäevade kohta vanu uskumusi. Näiteks „küünlapäevast toodi tel´led tuppa ja kangad pidid jüripäevaks kojotud saama, nasama õmblused ja kõik tubased tööd. Jüripäevast algas ka naestel väline töö”. Nii arvati Märjamaa kihelkonnas.

Tarvastu kihelkonnas räägiti, et „jüripäeva söök oli küpstud kala ja mesileib. Sel päeval istutanud ka igaüks oma õnne peale ühe tamme- ehk kuusepuu taime”. Kolga-Jaanis jälle öeldi, et „jüripäevaks pidid kõik põllutööriistad korras olema. Kas parandatud või uusi tehtud. See näitas, et peremees on hoolas. Ka mõisas oli sepal kõik põllutööriistad üle vaadetud ja korda tehtud”. Karjal arvati, et kui „juripäe koodiga kolm korda vastu põldu löödi, siis sai sügise palju vilja”. „Kui kirsid enne jüripääva õitsevad, siis saavad sel aastal palju vanutüdrukuid mehele”( Karuse). „Jüripäev oli järi jalad ülespoole – see oli kolimine, öeldi”( Koeru) jne, jne. Niisiis räägiti vanadest uskumustest, esitati küsimusi kuuldu põhjal ning parimatele vastajatele pakuti kuivatatud kala.

Porkuni Kooli hüvanguks istutati tammepuu. Loodame, et selle tamme ümber toimub meie lastel veel väga palju üritusi. Siis pakuti osalejatele mesileiba ning mängud võisidki alata.Suurt elevust tekitasid kotijooks ning kummiku heitmine. Kõik osalejad said auhinnaks pulgakommid. Tore õhtupoolik oli. Aga tegelikult on meil alati tore.

Teisipäeval, 28. aprillil külastati Ülenurme Põllumajandusmuuseumi. Ekskursioonist võtsid osa vanemate klasside õpilased ja kasvatajad. Ülenurmel jaguneti kaheks grupiks ning giidid tutvustasid lastele leivavilja teekonda põllult toidulauale. Pärast väsitavat tööpäeva kinnitati keha omavalmistatud leiva ja võiga. Kokad pakkusid ka maitsvat mulgiputru. Kõik osalejad jäid päevaga väga rahule. Võõrustajad olid lahked, jagatud info huvitav ja väga vajalik.

Käesoleval ajal koostab RKAS lähteülesannet uue koolimaja projekteerimiseks ja esialgu on kindel plaan maja ehitamisega alustada juba sügisel. Loodame, et majandusraskused ehitust edasi ei lükka!

Algab viimane koolikuu enne suurt suvepuhkust! Maikuu algus tõi kooli kurbi teateid: endine kurtide kooli abimajandi raamatupidaja Karin Krihvel on lahkunud igavikuteedele… Puhka rahus!

Ilm on aga tujukas nagu kevadel ikka. Samas paistab soe päike, samas on külm tuul ja täna öösel on ka meil paar tilka kauaoodatud vihma sadanud. Seda ei saa küll õieti vihmaks nimetadagi, aga parem ikka, kui mitte midagi.

Viimastel nädalatel on mitmeid üritusi olnud nii koolis kui väljaspool ja nagu ikka, on väikesed ülevaated kodulehel väljas. Muidugi pole see kõik. Klassid teevad omi üritusi, käiakse spordivõistlustel ning ekskursioonidel.

23. aprillil Viljandis toimunud bowlingu võistlustel sai meie võistkond esikoha, samuti 05. mail Urvastes toimunud rahvastepalli võistlustel.

06. mail on koolis fotograaf. Kõik on mukitud ja sätitud. Lisaks kooli- ning klassipiltidele võis igaüks ka muid pilte lasta teha, kui vaid raha jätkus. Üld-ja klassipilte saab vaadata õppeaastate kaupa eraldi albumis.

Järgneval nädalal algab kiirem ettevalmistus 19. mail meie kooli poolt korraldatavaks kergejõustiku olümpiapäevaks, mis seekord on lausa rahvusvahelise ulatusega. Kindlasti tuleb osalema Läti Dauguli Kool. Kutsutud on ka Norra kooli, kuid ilmselt norralased seekord ei tule. Üritust toetasid Kultuurkapital, Hasartmängumaksunõukogu ning oma toodetega on lubanud üritust toetada ka Nandecom OÜ ja AS Tallinna Karastusjoogid.

Küllap paljud teavad, et meil on sõpruskool Daugulis  – Lätis. Sellel nädalal olid nad meie külalised. Ühendati kaks asja: toimetulekukoolide olümpiapäev ning väike ekskursioon Rakvere linna ning loomulikult Porkuni Kooli tutvustus. Käidi Vallimäel muuseumis ja linna vaatamas. Siis andsid meie lapsed väikese kontserdi ning seejärel toimus ühine disko. See oli esmaspäeval, 18. mail. Kahju ainult, et Norra kool ei tulnud. Et toimus suurüritus, siis sellest pisut täpsemalt! Teisipäeval, 19. mail, toimus suur spordiüritus Rakvere linna staadionil. Olümpiapäeval osales Dauguli Kool Lätist, Rakvere Lille Kool, Viljandi Kaare Kool, Päinurme Internaatkool, Vaeküla Kool, Ämmuste Kool, Türi Toimetulekukool, Kiigemetsa Kool ja muidugi ka meie kool. Sportlasi tulid tervitama ja olümpiamängude läbiviimisele kaasa aitama Rakvere abilinnapea Rannar Vassiljev ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Indrek Saar. Oma abistava käe võistluste kohtunikena andsid ka Karl Mäesepp, Aare Lemberg, Arnu Lippasaar, Reeli Reimann, Leili Kang, Riho Libert, Mihail Heinaste, Tiina Rumm ja Tamsalu Gümnaasiumi noored. Võisteldi palliviskes, kaugushüppes, 60 m ja 300 m jooksus. Lisaks toimus veel teatevõistlus ja pendelteatejooks. Meeleolukas võistluspäev lõppes Porkunis. Järgmise olümpiapäeva korraldajaks sai Päinurme Internaatkool. Üritus oli igati kordaläinud. Kahju ainult, et Tapa väljaõppekeskuse lubatud ansambel meile teisipäeva hommikul oma loobumisest Tiia Paist’i kaudu teatas. Aga saime hakkama. Suur tänu kõigile, kes aitasid ja loomulikult pühendunud korraldajatele!

Reklaam!

Lapsevanematele teatatakse, et juba on registreerunud kooli soovijaid ning sügiseks võivad kohad täis olla! Kooli võimalused on piiratud! Praegu suudetakse veel vajadusel korraldada täiendava klassi avamine, et kõiki soovijaid vastu võtta.

Kiirustage otsustamisega!

Koolivaheajani on jäänud vaid kaks nädalat!

Ilmad olid vahepeal veidi jahedad, kuid nüüd on peale väikest vihma soojem ja rohi kiire kasvuga. Ometi pole haned veel põhjapoole pesitsema lennanud ja luigeparvgi oli veel eile Porkuni järvel. Justkui hiline kevad, Kuid toomingas on meilgi, siin Eestimaa „kõrgmäestikus“ – Pandivere tipul, täies õies ning sirelid samuti peagi õide puhkemas. Õu on täis lindude vidistamist ja pea need pojadki pessa ilmuvad.

Nagu ikka, elab kool oma igakevadist aktiivset elu: käiakse ekskursioonidel, toimuvad koolisisesed ja –välised üritused, käiakse võistlustel ja korraldatakse ise üht-teist. Kõik nagu võtaks viimast!

Hea uudis on see, et projekteerimisfirmaga U-Disain lepiti kokku uue koolimaja eskiisprojekti ja arhitektuurilise lahenduse valmimise lõpptähtajaks 31. august 2009. Loodame kõigest hingest, et ka ehitus algab!

Et meie kool on pooleldi „spordikool“, siis kahel meie kooli õpilasel, Margitil ja Liisil oli võimalus osaleda Norras toimuvatel võistlustel. Eesti võistkonda kuulus 12 õpilast erinevatest koolidest. Esimesed kaks päeva kulus kohalejõudmiseks. Seejärel toimus kolm võistluspäeva. Esimese võistluspäeva hommikupoolikul tutvuti Oslo vaatamisväärustega, õhtul aga võisteldi ujumises. Järgmised kaks päeva veedeti staadionil. Võistlesime palliviskes, 100m ja 800m jooksus ning teatevõistluses. Pidulikul lõputseremoonial said kõik sportlased võistlemise eest medali ja diplomi oma võistlustulemustega. Pärast pikka bussisõitu, enne laevaleminekut tutvuti paar tundi Stockholmi linnaga. Reis oli osalistele pikk, kuid väga huvitav ja meeldejääv. Õpetaja Evelyn on meil tõeliselt TUBLI!

Suvine koolivaheaeg on käes!

Ja ongi läbi see kooliaasta. Koolis võetakse õppeaastat kokku, vaadatakse üle dokumente ja mõeldakse, mida on vaja sügiseks ära teha. Kooli külastavad uued õpilased ja nende vanemad, tutvuvad koolimajaga ning tulevase õpetajaga. Nii on see ikka olnud ja kestab läbi aegade.

Ja nagu igal kevadel, nii ka sellel, istus pesaserval mitu iseseisvat elulendu alustavat „pääsukest”. Sellel aastal oli neid viis.

Põhikooli lõpetasid:

Keit Koldek – kooli aukiri tubli õppimise ja eeskujuliku käitumise eest;

Mihkel Peterson – kooli tänukiri tubli töö eest kooli katlamajas;

Ergo Elhi

Märten-Levi Laid

Jaana Penjan

Kõike head neile iseseisvasse ellu!

Kooli lõpupeol on kombeks meeles pidada ka teisi tublisid õpilasi.

Kooli kiituskirja said:

Toomas Kiisk – väga heade saavutuste eest puutöös ja tubli praktilise töö eest;

Merilin Raud – väga tubli osavõtu eest muusika tundidest;

Liis Jürioja – tublide saavutuste eest spordis:

Keiju Kilm – saavutuste eest käelises tegevuses;

Alar Pärnaste – tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise eest praktilistesse töödesse.

Kooli aukirjad said:

Kristel Pahka – saavutuste eest kunstis ja muusikas;

Margit Salin – saavutuste eest spordis ja õppimises;

Jaan Bergmann – saavutuste eest spordis ja praktilistes töödes;

Kiitus- ja tänukirja saanutele anti ka kooli märk.

Kooli tänukirja said:

Kristiina Bugera – väiksemate laste abistamise eest;

Andres Juuram – kõigisse väga sõbraliku suhtumise eest.

Nagu eelmistel aastatel, nii ka sellel valiti töötajate kaasabil aasta tegijad.

Seekord siis:

Evelyn Himma – aasta õpetaja 2009.

Kaja Luik – aasta kasvataja 2009.

Anu Aas – aasta õpetaja abi 2009.

Aasta tegijaid autasustati aukirja ja kooli hõbemärgiga.

Aukirjade ja tänukirjadega autasustati ka tublisid lapsevanemaid ning kooli töötajaid.

Suur tänu kõigile lastele ja lapsevanematele tubli töö eest!

Suur, suur tänu õpetajatele, kasvatajatele, abipersonalile ja kooli töötajatele, sest tänu nende tublidusele annab kool endast parima, et laste teadmised ja oskused oleksid võimalikult suured!

Lastele oli vaheaeg alanud, kuid pedagoogid jäid veel paariks nädalaks dokumente vormistama, uusi plaane tegema.

11. juunil sõideti koos Päinurme Eriinternaatkooli- seal ootas meid soe vastuvõtt; edasi suunduti Adavere Tuuliku poole – lõunasöögile. Ilm oli vihmane – mäletan hästi, et lõunasöögi ajal tilkus kuulsa tuuliku laest vihmavett söögilauale…Kõhud punnis, sõideti Palamuse klaasikotta oma käsitööoskusi parandama. Edasi järgnes koolitund Palamuse koolimajas, kust kõik said Pallamuse kihhelkonna kolitunnistuse. Oli väga tore ja hariv reis!

Väike hingetõmme ja 15. juunil suundusid õpetajad kui üks mees Tamsalu lubjaparki kaema. Sealt sõideti bussijuht Antsuga Tamsalu muuseumisse ning pärast imelisi avastusi oma kodukandi kohta külastati ka Uudeküla surnuaeda.Giidideks olid laia silmaringiga Ella Vikk, pr.Poom ja hr. Uudmäe.

Sel aastal paistsid eriti silma meie tublid kolleegid, kes töö kõrvalt jõudsid ennast ka harida. Need on

Hinna Haavistu – lõpetas Tallinna Ülikooli eripedagoogika erialal  17. juunil;

Helge Sokk – lõpetas Tartu Ülikooli Õpetajate Seminari koolieelse lasteasutuse õpetajana 17. juunil;

Ellen Sepp – lõpetas Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledzi alushariduse pedagoogina 19.juunil.

Palju õnne!

Veel mõned uudised:

Põhijoontes on uue koolimaja projektlahendus paigas! Tehakse viimaseid täpsustusi ja alustatud on kommunikatsioonisüsteemide projekteerimist.

1. juulist alandati õpetajate palka 4 %. MASU!

Südasuvel toimus traditsiooniline puhkelaager meie oma kooli lastele.

Augustikuu ehmatas meid kõiki järjekordse surmateatega: 12.augustil 2009 suri ootamatult Porkuni Kurtide Kooli kauaaegne matemaatikaõpetaja ning pärast kurtide kooli likvideerimist kaua kasvatajana töötanud ning üldse meie kõigi hea kolleeg Aadu Rotka. Aadu oli mees, kes nõrkadele naiskolleegidele ALATI appi tuli. Aitäh Sulle! Puhka rahus.

2009/2010

Nii ruttu see suvi otsa saigi ja 1. september on käeulatuses. Kes ootas juba koolisaamist, kes oleks tahtnud veel suve pidada, aga teisipäeval, 1. septembril, on kõik lapsed jälle kooli oodatud.

Avaaktus, nagu viimastel aastatel ikka, on Porkuni mõisa saalis algusega kell 14.00. Ja nagu ikka, korraldavad esimesel koolipäeval koolituleku lapsevanemad. Edaspidi liigub nädalavahetusteks kooli transport oma tavapärastel marsruutidel mida võib vastavalt vajadustele ja võimalustele vähesel määral korrigeerida.

Uut niipalju, et sellel aastal moodustati lihtsustatud õppekavaga I kooliastme liitklass, mida lähiaastatel ilmselt uuesti ei toimu. Küsimus oli põhiliselt kohalike valdade lapsevanemate huvis kodulähedase õppimisvõimaluse vastu.

Uue koolimaja projekteerimine on jõudsasti edenenud. On jõutud lõppfaasi, kus täpsustatakse veel detaile. Uus koolikompleks peaks rahuldama planeeritud 8-ne toimetulekuõpilase vajadused. Loodame, et majanduslikud raskused ei peata ehituse alustamist.

Kooli avaaktus 01. septembril kell 14.00. Enamusele lastest oli see rõõmus sündmus – kõik sõbrad koolis ees ootamas, osad olid aga nukrad, eriti üks uus poiss. Aga küll ta peagi harjub ja leiab endale ka sõbrad.

Tänavu astus Porkuni Kooli 10 uut õpilast, neist I klassi seitse, II klassi üks, VI klassi üks ja üks koolieelsesse arendusrühma. Loodetavasti lisandub veel üks õpilane koolieelsesse arendusrühma. Paraku pidime aga ära ütlema ühele Kohtla-Järve lapsevanemale, kes oleks tahtnud oma last hooldusrühma panna, kuid avaldas soovi alles 03. septembril kui kõik kohad hooldusõppekaval klassis juba täis olid. Kõik vanemad klassid on maksimaalse õpilaste arvuga ning juurde oleks võimalik võtta vaid paar last koolieelsesse arendusrühma ja erilise vajaduse korral kuni kaks I klassi toimetuleku õppekavale ning ehk üks laps I või II klassi lihtsustatud õppekavale.

Koolibussiringid käivad vähemalt esialgu eelmise aasta graafiku järgi – pole ju mõtet muuta, kui selleks tungivat vajadust pole.

Esialgu on kõik plaanid koolis paika pandud, kuid, nagu ikka selgub, et mõni asi ei klapi ja lõplikult „loksub” kõik paika vast paari nädalaga.

Esimene ülekooliline sündmus oli meil neljapäeval, 03. septembril. Matk toimus Järaniku kalakasvatusest, kus käidi Äntu järvede äärde hülgele tere ütlemas. Kõik olid tagasi jõudes rõõmsalt elevil – muljeid kuipalju.

Esimene rahvusvaheline üritus ootab aga kaheksat suuremat ja püüdlikumat last ees sellel nädalavahetusel. Nimelt on meid ka sellel aastal kutsutud osalema võistlustel „Me suudame”. Võistlus toimub Lätis, Valmieras. Sellest ka veidi lähemalt…

“Me suudame! Septembrikuu esimesel nädalavahetusel, 5.-6. septembril, toimus Lätis Valmiera staadionil rahvusvaheline kergejõustikuvõistlus „Mes Varam“ – “Me suudame!”. Võistlejaid saabus nii Lätist, Rootsist kui Norrast. Eestit esindas meie kooli võistkond, kuhu kuulusid Andrea, Kaie, Geter, Reelika, Gabriel, Aivo, Hasso, Jaan ja kehalise kasvatuse õpetaja Evelyn. Kaasa sõitsid ka õp. Virge ja õp. Age, õppealajuhataja Urve ja direktor Tiit. Viimatinimetatute põhieesmärgiks oli uute tutvuste sõlmimine ja olemasolevate sõprussuhete tugevdamine. Võistlused Valmieras algasid  sportlaste paraadi ja väikese kontserdiga. Esimesel päeval võisteldi nii 60 m kui ka 400 m jooksus, täpsusviskes ja  penaltite löömises. Õhtul kutsuti kõiki Valmiera Kultuurikeskusesse banketile, kus nauditi pidulikku õhtusööki ja tantsiti hiliste öötundideni.

Järgmisel päeval ootas ees 100 m jooks, kaugushüpe, pallivise, 800 m jooks, korvpalli vabavisked ja 4×100 teatejooks. Mõlemal päeval toimusid võistlused ka petangis. Kõik meie sportlased olid ääretult tublid,  andes endast parima ja veel natuke rohkemgi. Koduteele asudes olid lastel kaelas medalid ja kaasas bussitäis häid emotsioone.

Juba teine koolinädal lõppenud! Aeg liigub kiiresti! Õnneks on ilmad ilusad olnud ja lastel olnud võimalus väljas toimetada. Vaid eile segas vihm meie petangi võistlusi. Lastel oli huvitav täpsust proovida – võistlusstrateegia muidugi vajab veel harjutamist! Kevadel on õpetaja Evelynil plaanis korraldada rahvusvahelised petangivõistlused, kuhu on kavas kutsuda lisaks Eesti erikoolide võistkondadele külalised Lätist Daugulist, Norrast ning Rootsist. Nende esindajatega sai meie kooli direktsioon vestelda Valmieras ning nad lubasid oma koolides asja arutada.

Kuigi suve jooksul oli vihma parasjagu, on järve veetase oma poole meetri võrra langenud. Esialgu kuivak jäämise oht siiski ei kummita, aga kõik võib tulla.

Koolielu käib oma tavalist rada. Õpilasi on veidi rohkem, kui oli möödunud õppeaastal ja mõni oleks juurdegi tulemas, kui ruumi leitaks. Vaid kaks õpilast pole veel kooli jõudnud ning üks neist ilmselt ei tulegi. Paraku väldib tema ema õpetajatega kontakti.

Ka kolmas koolinädal tavaline koolinädal. Ilm püsis valdavalt ilusapoolne, aga nagu sügisel ikka, mõni tilk tuli vihma ka. Mis sügis see muidu olekski. Eile õhtupoolikul oli kirdetaevas nii sünge ja ähvardav pilv, et päikesevalgus tundus lausa kaduma, aga meie poole pilv siiski õnneks ei tulnud.Lehti langeb puudelt tublisti ja majahoidja töö puuduse üle kurta ei saa. Reedeti on tal abiks meie endine õpilane Alo, kes on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest praktikal. Tore, et Alol nii seal kui siin hästi läheb.

Neljapäeval, 17. septembril oli meie koolis juurikapäev, mille organiseerisid Age, Virge ja Imbi. Päev algas koolimaja saalis 9. klassi õpilaste etendusega  „Naeris” ning jätkus teatevõistlusega „Juurikate võidujooks“. Esmalt otsiti võistkondadele nimed, seejärel korjati, tassiti, sorteeriti, puhastati ja kooriti neid. Võistlus oli väga tasavägine ja võitja selgus alles pärast lisaülesande sooritamist. Kuigi kõik võiskonnad olid ääretult tublid, osutus võitjaks võistkond „Porgand”.

Päev jätkus rahulikumas tempos klassides, kus kõiki ootas ees jõukohane käeline tegevus: kes viltis, kes töötas õlipastellidega, kes tegid templitrükki, kes meisterdasid, kes voltisid, kes tegid juurikatele nägusid, kes kleepisid, kes hakkisid ja kes küpsetasid. Juurikapäev lõppes valminud tööde tutvustamise ja nendest näituse ülespanekuga. Päeva lõpetas juurikate degusteerimine, mida pakkusid jätkuõppe noored. Ilusaid pilte saad vaadata koolimajas, aga fotosid toredast päevast kooli koduleheküljel.

Juba on aega hakata mõtlema ka jõuludele. Õppenõukogus oli arutusel jõulunädala muutmine nii, et 19. ja 20. detsember oleksid koolipäevad. Sellest 19. detsembril toimuks teatris lastele jõuluetenduse külastamine, pühapäeval, 20. detsembril, toimuks kooli jõulupidu, kuhu on oodatud ka lapsevanemaid ja 21. detsembril oleks poolaasta lõpupäev ning kojusõit. Selle kohta saadetakse kodudesse teatis palvega avaldada oma arvamust, nõusolekut.

12. oktoobril plaanib kooli külastada õiguskantsleri esindaja laste õiguste ja vabaduste tagamise küsimuses. Oleme püüdnud anda endast parima, kuid eks mõni probleem ikka vahest tekkib. Suurim probleem on seni olnudruumidega. Riigihanke väljakuulutamiseks toimus septembri alguseni aktiivne uue koolimaja projekteerimine. Lõppfaasis täpsustati meie direktori osalemisel detaile. Loodetavasti kuulutatakse riigihange ehitaja leidmiseks oktoobri algul välja. Loodame kiiret ehituse algust! Hoiame pöialt, et see ikka nii läheks.

Nädalavahetusel ,19.septembril on koolimaja jälle elevust täis – tõsi mitte ainult meie laste poolt. Toimub traditsiooniline Porkuni ümberjärvejooks, Registreerumine on koolimaja fuajees ning start koolimaja eest. Loodame rohket osavõttu! Eesti külades on elu soikumas, sellised üritused toovad pisut-pisut elevust külaellugi.

21. septembril toimub Porkuni lahingu 65. aastapäeva tähistamine Vistlas. Üritusest võtsid osa ka Porkuni Kooli õpilased. Porkuni lahingus võitlesid omavahel eestlased. Sõjamehed olid nagu vennad, kes kandsid erinevaid sõjaväemundreid. Lahingus kohtusid eestlased, kes kandsid vene sõjamundreid ja eestlased, kellel olid seljas saksa sõjaväe tunnusmärkidega riided. Saksapoiss – eestlane ning venepoiss – eestlane. Vistlas asubki suurim sakslaste poolel võidelnud eesti sõdurite ühishaud. Loksal on aga vene poolel võidelnute hauad. Tamsalu valla hooldada on nii Loksa kui Vistla sõjaväekalmistud ja Sauvälja mälestuspaik.

Tänavusel Porkuni lahingu tähtpäevaüritusele toodi Kirde kaitseringkonna poolt huvilistele vaatamiseks sõjatehnikat. Näha sai ka Vene pommitaja esimeset rattatelikut koos rattaga, mis kukkus 1941. aastal samasse Vistla küla metsa.

Surma ees on kõik võrdsed. Langenuid tuleb austada ja hoida hauatähised lõhkumata. Lugupidamise avalduseks tuuakse igal mälestuspäeval sõdurite kalmudele lilled – seda adusid kõik meie kooli õpilased, kes osalesid üritusel.

Muudest koolisündmustest tasub märkida Taani pedagoogi Bente Ramsing’u koolikülastust esmaspäeval, 28. septembril. Ta on võtnud vaatluse alla ühe hooldusõppekava lapse mitmes eri koolis erinevates maades. Külastuse käigus andis ta ülevaate oma uurimise tulemustest ja nõustab meie hoolduslaste pedagooge.

Neljapäeval, 01. oktoobril, käisid meie lapsed jooksuvõistlustel Kiigemetsa Koolis.

Reedel, 02. oktoobril, tähistati koolis õpetajate päeva. Õige päev on küll alles esmaspäeval, aga mitmetel põhjustel sobis meile antud päev paremini. Ja mis vahet seal siis ikka on, kui mõni päev varem tähistatakse. Päev algas nagu tavaliselt, hommikuringiga, mis oli aga seekord veidi lühem. Kell 9.00 olid kõik lapsed, õpetajad/kasvatajad ja kooli endised õpetajad kutsutud kooli saali, kus õpilased andsid väikese kontserdi. Seejärel mindi koolimajja ja seal asendasid vanemate klasside õpilased õpetajaid. Nii on see õpilaste poolt oodatud sündmus juba mitmeid aastaid olnud. Õpetajad aga moodustasid omaette klassi, kus „õpetajad” Jaan ja Margit pidid läbi viima kehalise kasvatuse tundi. Küllap oli lõbus nii „õpilastel” kui „õpetajatel”. Aga nii mõnigi noor õpetaja oli veidi hädas vaikusega klassis. Kokkuvõttes olid kõik rahul. Endiste õpetajatega oli direktoril ja õppealajuhatajal kohvitassi juures väike arutelu kooli perspektiividest. Neil paluti kirjutada ka midagi kooli 85. aastapäeva kogumikku, mis peaks veel selle aasta lõpuks valmima. Koosviibimist külastasid ka vallavanem Toomas Uudeberg ning valla volikogu esimees Andrus Freienthal, kes palusid ka kogu kooliperele tervitused edasi öelda.Peale lõunat toimus väike aktus kooli töötajatele, kus traditsiooniliselt tänati töötajaid, kellel koolis tööjuubel. Seekord siis Imbi Aosaarel täitus 30 aastat, Galina Zujeval ja Peedu Vipperil 20 aastat, Monika Kukel 15 aastat ja Küllike Lauril 10 aastat. Sellest aastast antakse välja  kooli märki, millel on kolm astet. Vastavalt kooli märgi statuudile anti välja vähemalt 30 aastase pideva tööstaaži eest kooli kuldmärgid Imbi Aosaar’ele (30a), Elve Riks’ile (46a), Õie Matikainen’ile (44a), Halti Jaansoo’le (39a), Liivi Aasa’le(31a) ja Galina Štelter’ile (31a). Varem oli kuldmärk omistatud Reet Griffel’ile (38a) ja Helve-Leida Kuusele (55a). Hõbemärk vastavalt statuudile anti välja Galina Zujeva’le (20a), Peedu Vipper’ile (20a), Asta Griffel’ile (29a), Virge Viliberg’ile (28a), Malle Kätt’ile (26a), Tiiu Tammiksaar’ele (24a) ja Age Mägi’le (22a).

Veel palju aastaid Porkuni Koolis neile ja kõigile teistele ka!

09.10.09.

Kooliaasta on oma tavalise rütmi sisse saanud – esimesed üritused, mille järele ilmselt mõnedki õpilased juba kibelesid, on toimunud ja õppetöö hoo sisse saanud. Ilmad on endiselt sügisesed – harvad on päevad, kui vihma pole sadanud. Siiski pole see kahandanud laste aktiivsust.

Sellel nädalal siis polnudki tegelikult ülekoolilisi üritusi peale neljapäevase disko, küll aga said koos DHL-i sõpradega lõbusa võistluse osaliseks vanemate klasside õpilased. Peakorraldajaks ikka kehalise kasvatuse õpetaja Evelyn, aktiivsemalt abiks Agnes, Virge ja Urve. Võistlusele järgnes ühine arbuusisöömine, mis kogu lusti veelgi suurendas.

Täna on vanemate klasside õpilased ekskursioonil Rakveres, kus oli plaanis külastada ka koduloomade varjupaika.

Tänasest on endised Inju Lastekodu lapsed Vinni Lastekodu lapsed ja bussiring hakkab sõitma läbi Vinni. Veidi muutub seetõttu ka reedene väljasõiduaeg Porkunist (10 minutit varasemaks), kuid Rakverest alates muutusi pole. Esmaspäevane muudatus puudutab vaid laste kooli jõudmise aega, muus osas esialgu muudatusi kavas pole.

Oktoobrikuu teine täisnädal ilma erilist muutust ei toonud. Oli küll tugevamaid tuuli, kuid temperatuur püsis endiselt mõned kraadid plussi poolel. Vihma on ikka ka sadanud, kuid järve veepind pole küll nähtavalt muutunud. Hea seegi, et päris ära kuivanud pole.

Koolielus ikka aeg-ajalt midagi toimub ja järgnevalt sündmused kronoloogilises järjekorras:

* Esmaspäeval tutvus koolieluga õiguskantsleri meeskond. Tõdeti, et elamis-olemistingimused on kesisevõitu, aga jutt uue maja ehitamisest on lohutuseks kuigi ajakirjanduse käivad läbi uudised, et kogu finantseerimine on tugevates tõmbetuultes. RKAS-is lubati 99%-se kindlusega, et  ehitamine algab kevadel. Üldiselt arvasid õiguskantsleri kantselei töötajad, et mõned regulatsioonid on vaja dokumendina vormistada, kuid üldiselt on laste põhiõigustega arvestatud.

* Teisipäeval külastas paar lapsevanemat kooli, kellel soov oma last meile õppima panna. Kahjuks olid neil vajalikud dokumendid puudu ja õppekava sobivuse otsustamine lükkus edasi.

Teisipäeval sai 80-aastaseks kooli endine kauaaegne õpetaja Selma Jalakas. Palju õnne!

13. oktoobril lahkus ootamatult meie seast õpetaja Heli Volter  (15.06.1956-13.10.2009) – unustamatu Heli! R.I.P.

14. oktoobri hommikul sõitsid vanema kooliastme ning jätkuõppe õpilased koos oma õpetajate ja kasvatajatega Tallinnasse.

Peaeesmärgiks oli AHHAA Tallinna filiaali keskuse külastamine. Seal oodati tutvuma kogunisti kahe koguperenäituse väljapanekuga. Neist esimese, Austraaliast pärit näituse eksponaadid rääkisid jõust ja energiast Vormel-1 maailma kaudu. Leidsime eest mitmeid interaktiivseid eksponaate ja ehtsaid võistlusmomente.
Võis end proovile panna boksipeatuses, rehvivahetusel, testida sobivust Vormel-1 piloodiks või katsetada, mis tunne on läbida tippkiirusel raskeid kurve. Näituse tõmbenaelaks oli päris ehtsana tunduv Vormel-1 auto, mida paljud kunagi nii lähedalt näinud polnud.

Lisaks autospordile jagus avastamist ka igas vanuses spordifännidele, kuna teine väljapanek pakkus  teadmisi teaduse, tehnoloogia ja meditsiini vallas, tutvustas tervislikke eluviise ja spordi kasulikkust. Igaüks sai võimaluse oma keha ja võimeid paremini tundma õppida, sai sõpradega võistelda ning purustada oma isiklikke rekordeid. Paljud lapsed said otsida liiva sisse peidetud aardeid. Kõik lapsed jäid väga rahule; rahulolu peaks peegelduma ka fotodelt.

Edasi imetlesime uut Vabaduse väljakut ning vana head Raekoja platsi. Lõunat sõime sadama lähistel – siinkohal SUUR TÄNU meie vastuvõtjaile!

Kuna ilm juhtus sel päeval olema tõeliselt tormine, siis kasutasime juhust ja käisime ka mere ääres tuulega rammu katsumas. Õnneks jõudsime ikka tervelt bussi, et Porkunisse tagasi sõita. Enne kojusõitu said kõik oma rahakotti kergendada veel suures Ida-Keskuses. Oli tore ja õpetlik päev. Soovitame teistelegi – minge reisima!

Aga nagu igal heal asjal suudab tilk tõrva kogu meepotile mõrudat maitset anda. Programmis olnud suurpoe külastusel tekkis ühel lapsel väike arusaamatus kassas, kuhu ta jõudis enne õpetajat. Kohale tormasid umbvenekeelsed turvamehed, kes mitte millestki aru ei saanud ega tahtnudki saada ja kes hiljem väitsid, et nad pole eluski kuulnud toimetulekulastest. Loodame, et ka Tallinna suurpoed suudavad leida omale arukad ja riigikeelt valdavad turvamehed.

* Neljapäeval külastasid direktor koos õppealajuhataja ja logopeediga H. Maasingu Kooli Tartus. Tutvuti autistlike joontega laste õpetamisega, informatsiooni koolikohta andis direktor Tiina Kallavus. Ühises vestlusringis saadi huvitavat teavet. Suur tänu Tartu Herbert Maasingu Koolile.

Just praegu läks ilm tunduvalt heledamaks. Loodame, et nädalavahetusel tuleb paremat ilma ja lapsed saavad kodus kena nädalavahetuse veeta.

19.–23. okt. IX klassi õpilaste lastevanematelt oodatakse pikendatud õppeajale jäädasoovijate avaldusi, et õppenõukogus saaks nimekiri kinnitatud.

Presidendi üleskutse “Tagasi kooli!” raames külastavad lähiajal meie kooli ja annavad tundi vallavanem hr. Toomas Uudeberg, perearst pr. Maire Suurkivi ja kunstnik pr. Tiiu Veersalu.

Reedel kell 09:30 – 12:30 lastevanemate päev: lastevanemate üldkoosolek ja Tõnu Otsa loeng “Mis juhtub murdeeas?” Kell 13:00 pedagoogidele ja nende abidele Tõnu Otsa loeng teemal ”Ealised isaärasused ja nendega kaasnevad käitumisraskused”.

24. oktoober – 1. november sügisene koolivaheaeg

26. oktoobril toimub kell 09:00 on õppenõukogu ning selle järel õppepäev arenguvestluse teemal:

MTÜ Porkuni kodulehelt võis lugeda …

Kui kõik oleks läinud nii, nagu plaaniti, oleks Porkuni kool alustanud seda õppeaastat uues majas. Miks seda pole juhtunud, on püütud seletada mitut moodi. Tegelikkus onaga karm. Põhjuseks on riigi suutmatus ja tahtmatus aidata kõige nõrgemaid, kuna riigikoolide ehitus läheks riigieelarve kulude poolele ja see mõjutaks negatiivselt riigielarvet, mida praegu kohendatakse kõikide vahenditega et püsida lubatud piirides et see omakorda aitaks tuua 2011 aastal euro. Lapsed, erivajadustega lapsed on selles protsessis lükatud kuskile subjeki tasandile, kellele lubatud asju ei peagi tegema. Kahju. Teadaolevalt on valmis projekt, välja pidi kuulutatama riigihange ehituse aliustamiseks, seda pole seni tehtud. Aga loodame edasi, et tuleks vähemalt mingitki infot…

Sügisene koolivaheaeg on käes. Kahjuks näitab ilmataat oma kehvemat poolt ka sellel nädalal – ilm on süngelt pilves ja aegajalt sajab. Pole just parim koolivaheaja ilm, aga mis parata – elame ju sellises kliimavööndis.

Vaheaja neljapäeval-reedel on meie töötajate väike esindus külas Dauguli Koolil Lätis, kus meid väga soojalt vastu võeti!

Seoses Inju lastekodu likvideerimise ja Vinni lastekodu asutamisega viiakse arvatavasti mõned lastekodu lapsed üle Lille Kooli. Kahju muidugi, et üheksandas klassis õppivad lapsed ei saa läbi teha meil jätkuõpet, kuigi oleme sellele etapile laste arengus pööranud suurt tähelepanu.

Esmaspäeval, 02. novembril, algab II õppeveerand oma tavalise esmaspäevase korra järgi.

Aeg on kiirelt kulunud ja ega enne aastavahetust tempo väiksemaks lähegi. Iga päev toob midagi uut ja vahel isegi ootamatut.

Alustame inimestest. Alates 3. novembrist töötab lihtsustatud õppekava klassis õhtupoole kasvataja abina Merlin Kiviberg, kes ühtlasi teeb abiõpetaja tööd koduste ülesannete täitmisel.

10. novembril külastas kooli Vinni Lastekodu direktor Urve Saar ja meil oli töine vestlus lastekodu laste tuleviku teemal. Leppisime kokku, et kuni kevadeni jäävad kõik vana viisi koolidesse. Pikendatud õppeajale minevad lapsed jätkavad Porkunis, paari noorema osas on vaja veel aru pidada.

Tähtsündmus laste jaoks ikka onu Tommy ja jõuluvana. Tommy Svanborg on käinud kadripäeva paiku jõuluvanaga juba kolmteist aastat Porkunis ja sellel aastal siis 19. novembril. Rõõmu oli laialt ja oi seda kisa-kära, mis õhtul õpilaskodus valitses. Paraku polnud meil aega isegi tähtsast paeteemalisest üritusest Porkuni Rahvamajas, nagu seda oli „Porkuni legendid elavad”, osa võtta. Aga pole parata, seekord tuli valida onu Tommy.

Järgmise nädala oluline üritus on hooldusklasside õpetajate õppepäev Kiigemetsa Koolis. Loodetavasti saavad meie õpetajad/kasvatajad üht-teist uut teada. Õpilastele toimub aga esmaspäeval liikumis-aktiivsusepäev.

Peagi on käes jõulud ja uus aasta. Jäänud ju vaid neli nädalat ja mõni päev.

KOOLIMAJA EHITUSE HANGE ON VÄLJA KUULUTATUD!

27. novembril, avaldati lõpuks Porkuni uue koolihoone hange. Valmimise tähtaeg on küll loodetust veidi hilisem – 04. oktoober 2011, nii et ka parimal juhul peame 2011/12 õppeaastat alustama vanas hoones, aga loodetavasti siis õpetajatepäevaks 2012 ….. Olgu kuidas on, aga hea seegi.

Esmaspäeval on meil külas Bente Taanist, kes toimetab hooldusklassiga, seekord koos telemeestega. Et televisioonigrupp on Pealtnägijast, saime teada alles nädala keskel.

Reedel käisid meie hooldusklasside õpetajad Kiigemetsa Koolis õppepäeval. Kindlasti saadi üht-teist kasulikku teadmist.

4. detsembril on toimetulekukoolide õppepäev Viljandi Kaare Koolis, millest meiegi mõned pedagoogid osa võtavad.

10. detsembril on tulemas traditsiooniline Porkuni võimlemispäev kõigile abi- ja toimetulekukoolide lastele.

16. detsembril lubasid meid külastada Sillamäe kooli lapsed, et luua sõprussuhteid. Esimesel korral küll lühiajaline kokkusaamine, aga ehk arenevad edaspidi töised suhted

a viimase koolinädala neljapäeval kutsusid päkapikud Eku ja Keku kõik meie kooli õpilased „Päkapiku lustinurka“. Tutvuti vanaaegsete jõulukommetega, meisterdati ise küünlaid, maiustati ja trallitati mängides. Suur tänu päkapikkude poolt kõikidele lastele ja lapsemeelsetele, kes käisid koos meiega saabuvaid pühi tervitamas.

Kohtumiseni järgmisel aastal!

Käisime ooperiteatris !

Vahetult enne kooli jõulupidu on avatud Päkapiku lustituba! Lõppeva aast

19. detsembril külastasid meie õpilased rahvusooperit Estonia. Tehti tutvust hoopis teistsuguse teatrimaailmaga kui tavaliselt harjunud olime. Nauditi lastele mõeldud ooperitutvustust “Ooperigala lastele”. Etendust vedas Ooperipisik, kes “süstis” oma südikusega lastesse uusi teadmisi. Usun, et enamuse jaoks oli see esmane kohtumine sedalaadi etendusega. Aitäh lapsevanematele, et võimaldasite oma lastele uue kogemuse ja meeldiva elamuse!

Kooli jõulupeole oli kogunenud palju lapsevanemaid, meeleolu oli pidulik ja harras… Koos nauditi laste esinemist, Jõuluvana jagas tublidele pakke ning lusti ja rõõmu jagus igasse toasoppi! Õpilaste hulgast kuulutati välja kõige-kõige sõbralikumad – seekord siis Toomas Kiisk ja Õnnela Kiisküla!

2010

Uus aasta algas kurva teatega – 01.01.2010 varahommikul kell 6 lahkus igaveseks meie hulgast endine Porkuni Kooli kauaaegne pedagoog/direktor Tiiu Laur. Ärasaatmine Porkuni Koolist 09.01.2010 kell 12.00. Puhka rahus!

Jaanuari algul on Porkuni Koolil ka väike sünnipäev, nimelt 85. Pole ta nii suur, et suurelt tähistada, aga väike meenutuste almanahh on kokku pandud – veidi viimistlemist ja jaanuari alguseks peaks see trükist käes olema. Ohjad on sel teemal direktor enda kätte võtnud…

Koolil on sünnipäev!

See talv meenutab vanemale generatsioonile lapsepõlve, kus lumi oli tihti üle pea ja mõnel päeval paistis lumeehtes kaskedele nii kena talvine päike. Keset seda ilu istusid tedred kaskedel ja maiustasid kaseurbadega. Nii on ka sellel talvel olnud päikesepaistet ja tedrekukedki on direktori koduümbruse kaskedel.

Just keset selleaastast ilusat lumerohket talve on Porkuni Kooli 85. sünnipäev – kas saab veel midagi ilusamat sünnipäevakinki looduse poolt olla selle sündmuse puhuks. Aga just jaanuaris 1925, avati ametlikult Riiklik Kurttummade Kool Porkunis. Kurttummade kool oli küll varemgi töötanud, nimelt Vändras, kuid sealsed olud olid kitsaks jäänud ja kool koliti Porkuni lossi. Ning läbi muutuste on Porkuni Kool säilinud, ikka veel lossis ja selle kõrvale ehitatud koolimajas, ja õpetab endiselt erivajadustega lapsi, kahjuks mitte enam kuulmisprobleemidega lapsi.

Tervel sellel nädalal saavad õppetöö kõrval toimuma sünnipäevaüritused:

esmaspäeval – ühisjoonistamine ja kell 14.00 küünalde ja lillede viimine mälestusmärgi „Porkuni ema” juurde;

teisipäeval – kaunistusseadete õppimine ja valmistamine;

kolmapäeval – meil on külalised Vaeküla, Lille ja Mihkli Koolist ning meie lapsed esitavad näidendi „ Jänkuema sünnipäev” ning mängitakse ühismänge;

neljapäeval  – sünnipäevaaktus kooliperele ja endistele töötajatele ning mälestustekogumiku esitlus;

reedel – koolielu filmide ühisvaatamine.

Jaanuarikuu on olnud väga külm – mitu päeva järjest on kraadiklaas näidanud -30! Peame vastu! Kütjad saavad ööpäevaringselt valves olla!

Nüüd oluline uudis:

PORKUNI KOOL SAAB UUE HOONE! MÕIS OOTAB ARENDAJAT.

Tamsalu vallas Porkuni külas asuva erivajadustega lastele mõeldud Porkuni kooli uus hoone peaks valmima järgmise aasta augustiks.

Riigi Kinnisvara AS on sõlminud AS Merko Ehitusega lepingu Porkuni kooli uue ühekordse 6497-ruutmeetrise netopinnaga hoone rajamiseks. Hoone ehitus läheb maksma 53 miljonit krooni ilma käibemaksuta.

Mis saab aga vanast mõisahoonest, kus kool täna tegutseb, pole veel teada.
Porkuni seltsielu eestvedaja Ain Aasa kommenteeris, et Eesti riik kui praeguse mõisakompleksi omanik on asja kaalunud ja leidnud, et odavam on uued koolihooned ehitada, kui vana renoveerima hakata.

“Aga Tamsalu vald ei näe mõisahoonetele rakendust, kuigi uhketes ruumides võiks olla hooldekodu ja veel nii mõnigi valla asutus. Piirid seab seesama renoveerimisvajadus, kus rahanumbrid tulevad ilmselt väga suured,” ütles Aasa.

Tema hinnangul võib mõisa renoveerimise kogumaksumus olla 100 miljonit krooni.

Vallale üle jõu…

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg tunnistas, et vallale käib 2011. aastal tühjaks jääva mõisakompleksi haldamine üle jõu. “Meie soov on, et Porkuni mõis saaks endale peremehe, kes suudaks hooned korras hoida ja leiaks neile rakenduse,” ütles Uudeberg.

Ain Aasa oli seda meelt, et mõis ei tarvitse tühjaks jääda ja laguneda. “Raske on kohalikel Porkuni arengut praegu muidugi mõjutada. Kuigi Euroopa Liidu raha eest on ehitatud Eestisse juba hulk konverentsikeskusi, külastusmaju, külakeskusi jne,” nentis Aasa. Tema arvates oli renoveerimiseks õige aeg kolm aastat tagasi, kui Eesti majandus veel õitses. “Kuid Eesti riik pole suutnud isegi kõige lihtsamat – paemuuseumi torni ja selle alust maad Tamsalu vallale üle anda, et saaks kindlustundega siin edasi toimetada,” ei olnud Aasa rahul ega uskunud, et Eestis oleks kellelgi huvi matta Porkuni mõisakompleksi kordategemisse kaheksa nulliga summat. “Jääbki ainult välisinvestor. Arvata, et keegi niisama heast usust siia tuleb oma raha lehvitama ja kõiksuguseid ettekirjutusi ja nõudeid täitma, pole reaalne. Tähendab, et tuleb otsida seda raha kusagilt välismaalt ja olla nõus nende tingimustega, mida raha omanik ette paneb,” arvas Aasa.

Mõisa loodushariduskeskus…

Martin Sõmer, kes on aastate jooksul olnud mitme Porkuni elu edendava projekti eestvedaja, näeb mõisakompleksi tulevikku loodushariduskeskusena. “Porkuni oma pikaaegse ja paeluva ajalooga on üks väärtuslikumaid ja kaunimaid paiku nii Tamsalu vallas kui kogu Virumaal ja Eestis,” ütles Sõmer. Seda teadmist arvesse võttes tulebki otsustajatel määrata Porkuni mõisakompleksi ja selle rüpes asuva Raul-Levroit Kivi projekteeritud koolimaja saatus. “Kindlasti tuleks mõisakompleks renoveerida või restaureerida ning leida nendesse hoonetesse aasta läbi tegevust, mis ei piirduks vaid Tamsalu vallaga, vaid oluliselt laiema ringkonnaga,” rääkis Sõmer. Tema hinnangul peaks mõisakompleksi edasise saatuse otsustamisel juhtrolli enda kanda võtma Tamsalu vallavalitsus, kuna Porkunil on oluline koht valla elus ja arengus. “Tamsalu vallavalitsus peaks alustama läbirääkimisi riigi esindajatega ning esitama ettepanekud ning omapoolse visiooni riigile. Üheks arenguvisiooniks ongi Porkuni Natura 2000 keskuse loomine mõisakompleksi,” rääkis Sõmer. Porkuni Natura 2000 hõlmab 1145 hektarit, millest ühe osa võtab enda alla Porkuni järv ning ülejäänud Võhmetu-Lemmküla kaitseala ühes Piisupi järvedega. “Porkuni Natura 2000 teemal kestis mitu aastat rahvusvaheline projekt, mis on heaks eelduseks moodustada Porkuni ning Porkunit ümbritsevate kaitsealade hooldamise ja seire keskus,” jätkas Sõmer. Keskuse asukohaks saaks Porkuni kui Tamsalu valla suurim Natura ja kaitsealavööndi alasse kuuluv küla. “Keskus propageeriks paekivi, geoloogiat ja aitaks kaasa Porkuni ökoturismi arengule,” arvas Sõmer. Raha loodushariduskeskuse väljaarendamiseks võiks Martin Sõmeri sõnul hankida Euroopa arengufondidest.

Porkuni mõis

• 1628. aastast asus Porkunis rüütli- ehk eramõis.
• Mõisa peahoone valmis 1874. aastal.
• Esinduslik historitsistlik kiviehitis.

Eks paistab, mis elu toob….

Veebruarikuu on kätte jõudnud – järgnevalt suundume taas argipäeva…

Lumekunstnikud olid hangede kallal!… Tänavune talv on lume suhtes helde olnud ja temperatuurid on taas normaalsed Eesti talve kohta. Idee lumelinna ehitamiseks käis õpetaja Agnes välja juba paar nädalat tagasi, aga mis liig, see liig – külm oli ja kohe ikka päris krõbe.

Ilmateade lubas selleks nädalaks mõistlikumat temperatuuri ja nii otsustatigi, et tuleb ehitustöö ette võtta. Vaatamata mõnedele probleemidele ning arusaamatustele, läks ehitus kolmapäeval, 03. veebruaril lahti. Iga klass valis ise lumehunniku ja kes ees see mees – kes enne platsil, see valis omale meelepärase. Mõnda õpetajat oli juba varahommikul „luurel” näha, et õigele hunnikule pihta saada. Paar tundi tublit tööd ja lumemaailm saigi valmis – tõsi, mitte just linn vaid võiks öelda – lumemaailm. Küll oli seal ehitisi ja loomi, oli Poku ja tuletõrjeauto ning mõndagi muud. Hooldusõppe lapsed õpetaja Elve eestvedamisel valmistasid kõige hoidmiseks valvurigi. lmataatki rõõmustas meie tegutsemise üle ning laskis meie töö ajaks päikese pilvede vahelt välja. Kena päev oli!

Siinkohal on aeg tänada idee eestvedajat Agnest, kes tutvust kasutades ka pritsimehed kohale kutsus, et kõik säilimise nimel veega üle piserdada. Pole ju sulailmasid olnud ja lumi vähe sõmerjas – ei hakanud kokku muidu. Suur tänu ka kõigile pedagoogidele, nende abidele ja loomulikult lastele ennastsalgava ehitustöö eest!

02. veebruaril algas pedagoogidele Tiigrihüppe raames arvutikursus, millest loodame suurt kasu tõusvat!

Vastlapäeval, 16.-ndal veebruaril oli meil tore talvine üritus kooli õuel. Alustati vestlusringiga koolimaja trepil. Meenutati vanu vastlakombeid, saadi teada uut meie esivanemate kommetest. Jätkati võistlustega. Väiksemad lapsed olid nõus mängukarudele vastlasõitu tegema, nemad said väikesed kelgud. Suuremad sõitsid võidu isetehtud puust kelkudega. Pikemat liugu võisid lasta kõik soovijad, et kindlustada oma salasoovide täitumist sel aastal. Suureks üllatuseks tõid suured poisid peidust välja ree. Kuna hobust meil ei olnud, aitas reesõitu teha raudruun. Lõbu, kilkeid ja hõiskeid jätkus kauaks ja hääled kostsid kaugele. Toas ootasid hernesupp ja kuklid. Õhtul meisterdati nooremate lastega nööbi- ja kondivurre. Päris keeruline oli vurri käima saada, aga saadi hakkama.

Olulise sündmusena võiks veel esile tõsta TALVETRIMM`i 2010. Kai organiseerimisel sõitsid  jätkuõppe õpilased esmaspäeval, 1. märtsil Tamsalu Terviserajale. Grupipeale oli meil kaasas ka üks sammulugeja – OmronValking Style II. Kaasa olid võetud matkakepid, et natuke koormust juurde lisada. Kepikõnd on üks paremaid tervisespordialasid. See on tavakõnnist 20- 40% energiakulukam ja valdav töö toimub parimas „rasvapõletamistsoonis“. Käimine viib meid loodusesse, kus on kõige tervislikumad ja kättesaadavamad harjutuspaigad. Trimmijaid meie koolist oli kokku 13: Aive, Geter, Hasso, Roland, Jaan, Õnnela, Alar, Kristiina, Margit, Grigori, Reelika, Tiiu ja Kai. Kokku kõndisime 8927 sammu, kilomeetreid läbisime 6,1 ja kaloreid kulutasime 196. Me ei unustanud ka metsaelanikke: võtsime neile kaasa toidupoolist ja asetasime loomaradade kõrvale maha. Veel jälgisime matkakarajal loodust, kallistasime tervistava toimega puid. Valisime kallistusobjektiks pihlaka, mis on kõige võimsama väega puu, hoides meid eemale õnnetustest ja kurjadest vaimudest. Lõpetuseks: „trimm“ on Tamsalu spordiajaloos väga populaarne ja pika ajalooga käimissari. Minge teie ka Tamsalu terviseradadele nautima loodust ja saama osa tervislikest eluviisidest!

Märtsikuu alguses toimus Eesti  Eriolümpia  suusavõistlus  sel aastal  Käärikul. Üle  Eesti  oli  kohale  saabunud  üle  200  suusataja. Meie  kooli  õpilastest  tulid Jaan  ja  Jaana  I  kohale, Kaie sai   II  koha, Roland  ja  Janno  III  koha. Teatevõistluses  tõid  Geter, Kaie, Roland  ja  Jaan  meie  koolile I  koha.

Kuigi kevadine koolivaheaeg on käeulatuses, sinna jäänud vaid napp nädal, ei ole lumesaju lõppu veel märgata. Ja kui ilmateadet uskuda, siis on nädala keskel veel tublit pakast oodata – siiski vaid küll öösel, sest päeval tõuseb päikese ja pika päeva mõju ikka juba esile. Nii et lumelabidaid ei saa ikka veel hoiule panna.

8. märtsil kõnnib meie tilluke meespere, lilled käes, häbelike nägudega mööda koolimaja ringi – on naistepäev! Naispere on vaimustuses!

Kogu nädala jooksul toimuvad pedagoogidega arenguvestlused.

Nooremate klasside õpilased külastasid neljapäeval programmi raames Tapa tuletõrjujaid, muidu oli tavaline koolinädal.

Kaks pedagoogi, Urve ja Inge, sõidavad nädalaks Taani tutvuma liitpuuetega laste õpetamisega. Külastus on jätkuks Taani pedagoogi Bente Ramsingu Porkunis läbi viidud õppepäevadele 2009.a. Kuigi meie võimalused on kasinamad, saavad meie pedagoogid Taanis kindlasti vajalikke kogemusi.

Uue koolimaja ehituse mõningate detailide täpsustamiseks on neljapäeval, 18. märtsil direktoril Tallinnas kokkusaamine Merko Tartu esindajatega. Loodame, et lume sulades ehitus peale hakkab.

 Aga nüüd muljeid Taani-reisilt – põnev lugeda! Need on Urve muljed… Märtsikuu  seitsmel päeval sai Põhjamaade Ministrite Nõukogu eestvedamisel teoks Porkuni Kooli õpetajate reis Taani Kuningriiki, et tutvuda pimekurtide inimeste elu-õppimis- ja vaba aja veetmise võimalustega. Seminar Taanis oli kaheaastase koolitus-programmi kokkuvõtvaks lõpetuseks.  Nimetagem, et Eestis viidi see koolitus läbi kolmes – Emajõe, Heleni ja Porkuni Koolis. Projekti läbiviijaks ja heaks partneriks oli Bente Ramsing põhjamaid hõlmavast organisatsioonist, mis tegeleb tervishoiu ja sotsiaalsete küsimustega („Nordic Centre for Welfare and Social Issues”).

Taanis oli kogemusi saamas Läti, Leedu, Eesti ja Venemaa (Kaliningrad) kakskümmend pimekurtide laste õpetajat, ametnikku ja spetsialisti, kelle igapäevane töö on seotud nimetatud temaatikaga.

Seminari tööpäevadesse mahtusid eri-ilmelised loengud alates organisatsioonidest ja tugivõrgustikest, mis on loodud piiratud võimalustega inimestele kuni videoanalüüsi kasutamiseni, suhtlemaks pimekurtide inimestega.  Ka töömeetodid olid erinevad. Lisaks grupitööle ja loengutele oli võimalus külastada erinevaid asutusi Aalborgis nagu pimekurtide noorte ning täiskasvanute töö- ja päevakeskust, kahte pimekurtide täiskasvanute ja laste kodu/keskust, riikliku nõuande- ja hindamiskeskust (Center for døvblindedhed og høretab).

Pikkade töiste päevade sekka oli planeeritud ka veidi teistsugust õppimist. Muinasjutuline oli matk Taani põhjapoolsesse tippu Grenenisse, kus saavad kokku Skagerraki ja Kattegati väin (Põhjameri). Päikesepaistet jagus ka jalutuskäigule väikelinnas Skagenis, mis võlus oma väikeste kollaste majakestega ja laupäeva pärastlõunase vaikusega. Nimetamata ei saa ka jätta Taani inimeste külalislahkust ja rikkalikku toidukultuuri. Eriti muljetavaldav oli magustoitude valik. Nii kaunilt serveeritud ja külluslikke magustoiduvaagnaid ei ole kaua näinud.

 Usun, et saime huvitavaid mõtteid parendamaks pimekurtide laste õpetamist Eestis ja vahendasime kogemusi teiste maade esindajatega, et leida ühiseid võimalusijätkusuutlikuks koostööks.

Aprillikuu teine nädal on Porkuni Kooli lastele kaasa toonud mitu huvitavat päeva.

Kolmapäeval 7. aprillil tulid külla klounid PIIP ja TUUT. Nad otsustasid proovida koristaja-ametit Porkuni Kooli saalis, kus pidi aset leidma kontsert. Õnnetuseks olid nad saali jõudnud liiga vara ja üks koristaja oli ärevuses töökohvri lavale unustanud. Seetõttu otsustasid Piip ja Tuut ise kontserdi teha ja see õnnestus neil suurepäraselt. Laval oli trikke, etteasteid, laulu, akrobaatikat. Ka lapsed said trikke ise kaasa teha. Kuid veelgi olulisem oli võimalus koos naerda ning nalja teha. Ka „suured“ õpetajad/kasvatajad said hetkeks olla uuesti väikesed. Üks on kindel-  positiivset energiat said kõik kohalolijad. Klounidele Piip (Haide Männamäe) ja Tuut (Toomas Tross) on võimalik külla minna ka Tallinnasse rahvusooper Estonia Talveaeda.

Neljapäeval 8. aprillil said Porkuni Kooli lapsed ise proovida kätt põneva tehnikaga portselanmaali töötoas. Esimesed õppetunnid saadi juba eelmisel aastal, kui maaliti tassi. Sel aastal sai igaüks kujundada oma soovi järgi taldriku. Õpetaja Liisel Lepikul jätkus tähelepanu kõikidele lastele ja vastuseid kõikidele küsimustele. Maalida sai nii pintsli kui sulega. Aga ka kujundada mustreid lihtsate templitega. Taldrikutele sai lilli ja liblikaid, südameid ja lepatriinusid jpm. Imbi klassi laste taldrikutel oli lausa pokupere. Lapsed kiitsid Liiselit ja Liisel lapsi. Toreda päeva toimumise südameks ja hingeks on meie suured sõbrad DHL-ist. Täname DHL Eesti juhtkonda ja kallistame Marist, Seppot, Ingridit ja kõiki teisi sõpru, keda ootame pikisilmi uuesti külla. Täname toreda päeva eest!

Kevad on oma õigustesse asunud ja kõikjal on suurveed. Porkuni Kool on õnneks kõrgel saarekünkal ja siin vesi liiga ei tee. Aga soe on talvekorterist ka nahkhiire välja ajanud, kes tegi täna hommikul mõisahoone trepi kohal oma päevauinakut. Haneparved on ümbruskonna põldude pidevad külalised ja pildile jäi ka hallrästapaar, kes rõõmsalt hommikust päikesepaistet nautis. Õnneks saab ka uus koolimaja paiknema kõrgel kohal ja suurvesi ei ohusta ning loodetavasti planeeritakse pind nii, et ka lompe ei tekkiks.

NIISIIS UUEST KOOLIMAJAST!

See on muutunud reaalsuseks ja lähinädalatel, kui teed raskematele veokitele avatakse ning karjäärid täitekruusa väljastama hakkavad, peaks ehitus algama. Praegu käib kibekiire ehitusprojekti detailide täpsustamine ja nii tellija (tellijaks on RKAS), ehitaja, ehitusjärelvalve kui kooli esindajad kohtuvad regulaarselt, et kõik saaks nii nagu plaanis. Ehitusprojekt peaks lõplikult valmis saama jaanipäeva paiku, see aga ei takista ehituse alustamist, sest osa vundamentide jooniseid on juba valmis ja nende paikapanekut võiks juba teha. Ainsaks takistuseks praegu piirangud teedel.

16.aprill. Ka kooliellu on kevad sisse murdnud ning laste aktiivsus on tõusnud – kevad juhib paraku osa tähelepanu õppetöölt kõrvale, aga eks see ole ju läbi aegade nii olnud.

Algamas on kevadised klassiekskursioonid, käiakse õppekäikudel ja spordivõistlustel, koolis lõppes just kasvatusrühmades valminud lühifilmide konkurss „Naljakas lugu”. Kogu elu on tegevust täis.

Ja kaugel see kooliaasta lõppki enam on – vaid poolteist kuud.

Pisut ajalugu laiast ilmast:

18. aprillil on Poolas suur lein – toimuvad presidendi matused. Ülekannet tseremooniast jälgib kogu maailm. 10.aprillil 2010 hukkus 98 (96) Poola kõrget riigitegelast, kes lendasid Katõni tähistama 70. aastapäeva möödumist päevast, mil hukati venelaste poolt 22 000 Poola ohvitseri. Lennuk kõrgete riigitegelastega Poolast tulistati alla.

14. aprillil 2010 toimus Porkuni Koolis esimene filmipäev, mille teemaks oli „Naljakas lugu“. Ürituse eesmärgiks oli jäädvustada filmilindile naljakaid ja koomilisi, väljamõeldud ja tõestisündinud lugusid rühmade igapäevaelust. Filmipäeva edukaks läbiviimiseks pidi iga rühma kasvataja välja mõtlema humoorika sisuga loo, milles näitlejatena said esineda rühmade õpilased. Filmiklippide hindamiseks oli üritusele palutud ka auväärne žürii, kelleks olid: Porkuni Kooli direktor Tiit Leemets, Tamsalu Kultuurimaja juhataja Tiia Uudeberg, õpetaja Inga Morozova ja katlakütja Enn Griffel. Žürii ülesandeks oli valida filmiklippide põhjal “Parim meesnäitleja”, “Parim naisnäitleja” ja Parim “Naljakas lugu”.

Esitamisele tulid filmiklipid:

Kaja rühma lugu -„Jõuluvana äpardus“, Ülle rühma lugu – “Karupere tantsulugu”, Liivi rühma lugu – „Kuidas soolast suhkur sai“; Andi rühma lugu – „Kus asub pekk“, Jaana rühma lugu – „Lõbus tantsutrenn“, Galina rühma lugu – „Mida te pidite Egonile ütlema“ .Lasteaia lugu – „Me kelgule ja „Mänguaeg“ , Elleni rühma lugu – „Kurb ja rõõmus“ ja Pilvi rühma lugu – “Väike Mai”

Võistluslugude vahepalaks oli võimalik jälgida “Lapsesuu klippe”, milles õpilased iseloomustasid meie kooli töötajaid, nime ütlemata. Ajal, mil zhürii tegi väga olulist tööd, esinesid kasvataja Elleni lime – tantsu trennist osavõtnud tantsuhuvilised. Zhürii saabumiseni oli võimalik kõigil soovijatel diskomuusika järgi “tantsu vihtuda”.

Žürii otsustas välja anda järgmised auhinnad:

PARIM POISS-/MEESNÄITLEJA – Martin, kes esines loos „Lõbus tantsutrenn“

PARIM TÜDRUK-/NAISNÄITLEJA – Õnnela, kes mängis loos „Kuidas soolast suhkur sai“

PARIM „NALJAKAS LUGU“ – Galina rühm looga „Mida te pidite Egonile ütlema“

ERIAUHINNA andis Porkuni Kooli direktor välja Markole, kes oli vahva tüdrukutirts loos “Väikene Mai”

Uue kooli ehitus võib peatselt alata!

21.04.2010 ilmub Virumaa Teataja esiküljel artikkel „Uue kooli ehitus võib peatselt alata“ (pildil lossi trepist üles minemas MÄRTEN!).

Lähiajal alustavad Merko ehitusmehed Porkuni uue koolihoone ehitamist, mida on plaanitud viimased viis aastat.

Porkuni kooli direktor Tiit Leemets ütles, et niipea kui suurte autodega teedel liikuda lubatakse ja karjääridest täitematerjali väljastama hakatakse, võivad uue koolihoone ehitustööd täie hooga alata.

ASi Merko Ehitus ja ASi Merko Tartu ühispakkumus võitis riigihanke Porkuni uue koolihoone ehitamiseks kümne pakkuja seas.

Moodne koolikompleks

Merko Ehituse üldehitusdivisjoni direktor Tarmo Pohlak ja Riigi Kinnisvara ASi ehitusdirektor Igor Gerasenkov sõlmisid juba 29. jaanuaril Tamsalu vallas Porkuni külas asuva Porkuni kooli projekteerimis- ja ehitustööde tegemise lepingu, et alustada kevadel.

Merko Ehituse projektidirektor Keit Paal rääkis, et Porkuni kooli tarbeks projekteeritakse ja rajatakse uus, 6 497 m² netopinnaga ühekorruseline hoone. Kooli territooriumi suurus on 7,87 hektarit. Eelprojekti tegi U-Disain OÜ. Tööde maksumus on 53,4 miljonit krooni ilma käibemaksuta.
“Koolikompleks koosneb seitsmest hoonest. Kompleksis on kaks õpilaskodu, kaks õppehoonet, spordi- ja rehabilitatsioonikeskus võimla ja basseiniga. Samuti tööõpetuse, majanduse ja kontori osa. Kõiki hooneid ühendab suur fuajee, mida on võimalik kasutada ka aulana,” kõneles Paal. Koolimaja erivajadustega lastele valmib tuleva aasta maiks.

Porkuni kooli direktori Tiit Leemetsa sõnul olevat kooli 80. sünnipäeva aktusel, jaanuaris 2005, kuulutatud, et tuleb uus koolimaja. “Aga küsimus, likvideerimismõtetest kuni uue maja ehitamiseni, oli arutusel ikka aastaid enne seda. Mina asusin siin tööle pea viis aastat tagasi, seega sama sünnipäeva-aasta suvel,” meenutas Leemets.

Pikk eellugu

Ta lisas, et selle aja jooksul on mitmesuguseid suundi olnud, kuid 2008. aastal otsustati, et alustatakse projekteerimist. Esialgu pidi koolihoone valmima 2010. aasta 15. augustiks, kuid nüüd on ehituse algus tõeks saamas ja käib veel lõpliku ehitusprojekti viimistlemine.

“Aeg on muutunud ja koolidele ning õpilaskodudele esitatavad nõuded samuti. Pealegi on muutunud kool ise – vaegkuuljate koolist on mitme keerdkäigu järel saanud toimetuleku õppekavaga kool. Seega on lapsed teised ja nende vajadused sootuks erinevad tavaliste laste vajadustest,” kommenteeris Leemets.

Kuna mõis on muinsuskaitse all, oli selle renoveerimine õpilaste vajadusi arvestavaks õpilaskoduks sisuliselt võimatu. “Ka koolimaja ruumid ei vasta nõuetele ja rekonstrueerimine meie lastele kohaseks oleks oluliselt kallim kui uue maja ehitamine. Ja kõigele vaatamata ei saavutaks me kohandamisega seda, mida lapsed vajavad. Uue maja puhul on aluseks laste vajadused ja hoone on projekteeritud nendest lähtudes,” selgitas Leemets. Personali olulist suurenemist ette näha pole. “Mõnd spetsialisti on juurde vaja, samasvõib mõni ametikoht ülearuseks osutuda. Kõik on pidevas muutumises,” sõnas koolidirektor.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ütles, et valla jaoks on Porkuni uue koolihoone ehituse alustamine positiivne uudis. “Nüüd võime kindlad olla, et kui uus hoone ehitatakse, jääb kool meie valda alles. Säilivad Porkuni õpetajate töökohad ja rehabilitatsiooni spetsialistide ametikohti tuleb juurdegi,” kõneles Uudeberg. Mis tuleb vanasse koolihoonesse, ei ole praegu veel selge, variante on mitu.   

KOPP MAAS!

Nüüd on kauaoodatus sündmus siis alanud!

Laupäev, 24. aprill 2010.a läheb Porkuni Kooli ajalukku kui päev, mil algas reaalne ehitustöö uue koolimaja platsil. Mõni päev enne seda oli puudele märkmeid tehtud ja lipukesi platsile üles pandus, aga paljugi mis … Aga laupäeval alustas tööd ekskavaator, et eemaldada muld sissesõidutee aluselt. Seega on uue koolimaja ehitustööd alanud ja kõigi kavade kohaselt peab maja valmis olema järgmise aasta mai kuus. Siis veel mööbel sisse ning kool võib uues hoones alustada 2011/12 õppeaastat. Viimased reguleerimised peaksid paika saama juba koolitöö ajal, sest eks tühi maja erine ikka töötavast ja üht teist võib vaja olla reguleerida, pealegi alustatakse tavaliselt oktoobris juba esimest kütmispäevadega.

Vaatamata ehituse algusele, toimub ikka nõupidamis RKAS-i, MERKO esindajete, ehitusjärelvalve ja kooli esindajate vahel, sest tööprojekti täpsustamine ikka kestab. Ettöö saaks käia, on ehitajale on antud üle tasandustööde projekt ja osa  vundamentide tööjooniseid. Mõningate koolielu puudutavate ehituslikes eripärade kohalt käivad veel läbirääkimised, sest  nendest sõltub nõrkvoolukaablite täpne paigaldus, valgustus jne.

Ehitusprojekt peaks lõplikult valmis saama jaanipäeva paiku.

Koolielust niipalju, et kuna saabumas on 1. mai, seega riigipüha, siis kõik lapsed lähevad reedel, 30. aprillil koju ja tulevad kooli jälle 03. mail.

27. aprillil toimus Tallinnas kergejõustiku mitmevõistlus. Noorematel poistel – tüdrukutel tuli enda osavust ja kiirust näidata 60 m jooksus, 200 m jooksus ja  kaugushüppes. Neiud – noormehed panid end proovile 60 m ja 200 m jooksus, kaugushüppes ja kuulitõukes. Auhindu jagati alade kokkuvõttes kaheksale parimale. Nooremate  tüdrukute  arvestuses sai Jaana III koha, samavanuste poiste arvestuses sai Taivo VI ja Janno VIII koha. Vanemate tüdrukute arvestuses  tuli Geter V-ks ja Kaie VII-le kohale, vanemate poiste hulgas oli Jaan III ja Hasso VI. Meeste klassis sai Indrek II koha.

Neljapäeval, 29. aprillil, sõitsid meie  kooli  6  õpilast  Kiigemetsa  Kooli  liikumisaktiivsuspäevale. See  tore  üritus  toimus  juba  kolmandat  korda. Meie  ülesandeks  oli  läbida  10  jaama. Igas  jaamas  tuli  sooritada  etteantud  ülesanne. Päev  oli  meeleolukas  ja  pakkus  positiivseid  elamusi  kõikidele  osalejatele.

Kuna nädala teiseks pooleks prognoositi jälle vihmast ja jahedat ilma, siis otsustasime ärajäänud jüripäeva tähistamine ühendada pisut nõiduslikuma volbriöö tähistamisega kolmapäeva õhtupoolikul (maipühade eelne nädal). Koguneti kella poole kuueks õpilaskodu ette. Nõidasid tuli nii idast kui läänest, kohale sõideti nii luudade kui põrandamoppidega. Laulu ja loitsu saatel astus ette peanõid, kes kutsus kõiki tõrvikutega jalutuskäigule, et hiljem Blocksbergi mäele tantsima minna. Tal olid kotikesega kaasas kõik nõidumiseks vajalik, alustades varesejala pulbrist, konnasilma seerumi ja soovisoolani välja. Soovidega oldi seekord rahumeelsed, peanõia abinõid jagas kõigile Konna – Lonni soovikorvist lahkeid soove ja nende täideminekuks lausuti lõkke ääres loitsu. Pärast õhtuoodet jätkus tantsimine õpilaskodu saalis. Seekord leidsid äramärkimist ja said auhinnatud kõik kostüümid, jagamisele läks korvitäis heatujukomme. Pidustused läksid igati korda, osavõtjad olid rahul ning taevataatki oli seekord meie poolel.

Neljapäeval, 6. mail, toimus meie koolis Evelyni ja Kai eestvedamisel juba 3. ülekooliline koristuspäev. Klassid said töökindad, prügikotid ja kaardid, kus oli märgitud nende klassi koristusala ning töö võis alata. Lapsed märkasid, et sellel aastal oli prügi vähem kui eelmistel aastatel ja kinnitati otsekui ühest suust, et puhas ümbrus on ikka ilus küll ning paljugi on meie endi teha, et see nii jääkski.

10. mai 2010

Kevad tuleb sellel aastal visalt. On olnud mõned soojad ilmad, aga mitte palju. Rohelust on veel vähe ja ainult naadid on järvekaldal jõudsasti arenenud. Maa on veel niiske ja kohati kamar pehme, aga mõnedki hooletud autojuhid, kes liikluseeskirju eirates kooliõuest läbi sõidavad, ei pea kiirustades paljuks murul sõita. Direktor juhtus oma silmaga nägema, kuidas üks tütarlaps oma hõbehalli autoga 630BAR (kui mälu mind ei peta), maldamata prügiauto läbilaskmiseks 5 sekundit oodata, lausa parempoolsete ratastega murul sõitis. Kahju muidugi murust ja majahoidja tööst.

Järgmine nädal on meil üsna kiire.

Eelteade: Kool korraldab 12. mail pentangi võistlused, mis Läti Dauguli sõpruskooli osavõtu korral lausa rahvusvaheliseks osutub. Lisaks toimetuleku õppekavaga laste võistkondadele osalevad omaette arvestuses ka hooldekodude võistkonnad. Registreerunud on kokku 27 võistkonda – tuleb tihe päev. Läti ja Saaremaa kooli võistkonnad saabuvad juba 11. mail, sest muidu on raske õigek ajal kohal olla.

Esmaspäeval, 10. mai peale lõunat, on koolis fotograaf, aga sellest on peresid informeeritud ja igaüks vastavalt oma soovidele ja võimalustele pildid juba tellinud.

12. mail toimub koolis SUURÜRITUS – Toimetulekulaste PETANG 2010

Eesmärk:

Anda toimetulekuklasside õpilastele võimalus saada võistluskogemusi, suhtlemisvõimalusi ja eduelamusi.
Propageerida petangi mängimist. Selgitada välja parimad võistkonnad.

Osavõtjad:
Toimetulekuklasside õpilased.

Ühest koolist võib osaled kuni kaks võistkonda.

Võistkonna suuruseks on kolm õpilast (olenemata soost ja vanusest).

Aeg ja koht:

12. mail 2010.a. Porkuni Koolis.

Võistkondade saabumine Porkuni Kooli 9.30 – 10.00. Võistluste avamine 10.00 Porkuni Kooli õues. Võistluste algus 10.30 kooli staadionil.

Registreerimine:

Võistkonnad registreerida 03. maiks 2010.a. e-maili teel aadressil evelyn.himma@mail.ee

Registreerimisleht peab sisaldama kooli, võistkonna/võistkondade ja võistlejate nimesid. Eraldi palume registreerimislehele märkida sööjate arv (lapsed ja saatjad).

Lühiseletus mängust:
Mäng on võistkondlik. Võistkonda kuulub kolm võistlejat. Mängus kasutatav „emakuul“(e snadi) on suur ja hõbedane, igal võistlejal on kaks kuuli, vastavalt sinised või punased. Mäng koosneb 6-st viskevoorust. Iga võistleja saab üht vooru alustada s.t. visata/veeretada „emakuuli“, seejärel veeretab/viskab oma kuuli võimalikult „emakuuli“ lähedale. Teisena viskab/veeretab vastasvõistkonna mängija, kes samuti üritab oma kuuli saada võimalikult lähedale „emakuulile“.

Edasi on viskamis/veeretamis õigus sel võistkonnal kes on kaotusseisus. Kaotusseisus on võistkond, kelle „emakuulile“ kõige lähem kuul on kaugemal vastasvõistkonna kuulist (mõõdetuna emakuulist).Viskevoor lõppeb, kui kõik mängijad on oma kuulid visanud/veeretanud. Mängijate viskejärjekorda juhendavad kohtunikud.

Mängu tulemuseks on 6-e viskevooru punktide summa. Võistlusväljak on toodud lisas1. Täpsemalt selgitame reegleid enne võistluste algust ja vajadusel ka võistluste ajal.

Mäng on jõukohane kõigile toimetulekuõpilastele.

Tulge julgelt võistlema!!!

Süsteem:
Võistlus toimub turniirisüsteemis, täpsemalt otsustatakse pärast registreerimise lõppu, vastavalt võistkondade arvule.

Autasustamine: 3 esimest võistkonda autasustatakse karika ja diplomiga.

Riietuda vastavalt ilmale ja kaasa võtta VIHMAKEEBID.

Võimalusel võta kaasa kooli sümboolikat (lipp, standard …)

Võistlused korraldab Porkuni Kool

Üritust toetavad:

Urvaste Kool Eesti Eriolümpia projektist;

A Le Coq

Balbino

Bono

Siinkohal on võimalik tutvuda Evelyni kommentaariga võistluste kohta.

12. mail 2010. a. toimus Porkuni Kooli staadionil Eesti Eriolümpia raames korraldatud toimetulekukoolide petangipäev. Petang on Prantsusmaalt pärit kuuliheitemäng. Kuna petangi harrastamine ei nõua suurt füüsilist pingutust, siis sobib see ala ideaalselt erinevatele kasutajarühmadele. Kuigi petangipäev toimus esmakordelt, oli huvi turniiri vastu üllatavalt suur. Petangipäeval osales 19 toimetulekuklasside õpilaste võistkonda ja 7 täiskasvanute võistkonda. Iga võistkond oli kolmeliikmeline.  Üritusel osalesid kaks võistkonda Porkuni sõpruskoolist Daugulust Lätist. Kuna võistlejaid oli palju, siis toimusid võistlused korraga üheksal väljakul. Mängude ajal oli põnevust palju. Osavamad ja täpsemad said alagrupi mängudest edasi.

I toimetulekukoolide petangiturniiri võitjateks osutusid pärast põnevaid mänge õpilaste arvestuses: I koht Tartu Kroonuaia Kool, II koht Urvaste Kool ja III koht Kiigemetsa Kool. Täiskasvanute arvestuses moodustasid esikolmiku: I koht Erastvere HK I võistkond, II koht Erastvere HK II võistkond ja III koht Türi Päevakeskus.

Ürituse igakülgsele õnnestumisele aitasid kaasa väga paljud, keda siinkohal täname. Suured tänud kõigile võistluse organiseerimisele ja läbiviimisele kaasaaidanud Porkuni Kooli töötajatele ning õpilastele. Täname Porkuni Paemuuseumi, kes võimaldas kõigil petangipäeval osalenutel tasuta tutvuda muuseumi ekspositsiooniga. Tänu sponsoritele: Tartu Õlletehas, Nantecom OÜ ja Balbiino, said kõik osalejad joogiks Limpa limonaadi, Bono kohukese ja Jeti jäätise. Võistlejad vajasid vahepeal turgutust, sest ürituse läbiviimise ajal oli suurepärane soe ilm ja päike paistis.

Esimese toimetulekukoolide petangipäeva läbiviimine õnnestus ja loodame, et sellest üritusest kujuneb pikk ja tore traditsioon.

13. mail sõitis kooli esindusmeeskond Päinurme. Viis  aastat  tagasi  korraldas  Viljandi  Kaare  Kool  esimese  ainult  toimetulekuõpilastele  mõeldud  olümpiapäeva. Nüüd,  pärast  Türi, Ämmuste  ja  Porkuni Kooli korraldatud olümpiapäeva, oli kord Päinurme Kooli käes.Võisluspäev algas  pendelteatejooksuga,kahjuks  jäi  meie  kooli  võistkond  nii-nii  napilt  neljandaks. Edasi  võisteldi  60  m  jooksus, palliviskes, kaugushüppes ja viimane, kõige raskem ala oli 250 m jooks. Pärast  kosutavat  lõunasööki, enne  autasustamist,  saime külastada muuseumi, mis pakkus  palju  põnevat  uurimist.Olümpiapäev  oli  päikseline  ja  meie  lastele  medaliterohke.

Kooli ehitus käib.

Koppasid oli täna hommikul platsi servas lausa kolm. A- korpuse vundamendid on maha märgitud, eile märgiti C- korpuse vundamendikohti. Ja kui juba maha märgitud, siis küllap ootevalmis kopad ka kraave kaevama asuvad. Esmaspäeval saame RKAS-i, Merko ja ehitusjärelvalve esindajatega Porkunis kokku. Ikka tekkib küsimusi, mida on vaja ehitusprojekteerimise juures täpsustada, sest senine eelprojekt andis üldnõuded. Seni läheb kõik graafikujärgselt!

18. mai 2010 – vahekokkuvõte.

Ilmad on suviselt soojad –  vahel küll äikeselised, kuid enamasti päikesepaistelised ja millal siis veel, kui mitte nüüd, korraldada klassiekskursioon. Buss on igal päeval sõidus ja mõnikord jääb mõnel muul üritusel käimatagi, aga pole parata.

Esmaspäeval-teisipäeval (24.-25. mail) korraldab kehalise kasvatuse õpetaja Evelyn vanematele lastele kahepäevase jalgrattamatka, mil ööbitakse Emumäel. Marsruut läbib nii kultuurilisi objekte kui looduslikke vaatamisväärsusi. Pealegi õpetab see ka iseseisvalt toimetulemist. Loodetavasti saab tore üritus olema.

Sooja ja vihmaga on taimestik jõudsalt kasvama hakanud ja muruniitjatel tööd palju. Jätkuõppe poistest on saanud tublid muruniitjad. Üks traktor on lausa jätkuõppe praktika päralt. Aeg on ka aiaga toimetada ja sealgi teevad jätkuõppe lapsed oma tööpraktikaid.

Peagi on saabumas kooli lõpp ja sellel aastal on lõpetajaid lausa rekordarv – 11. Kahju lahkuda toredatest noortest, aga eks neilgi ole aeg ennast proovile panema hakata igapäevases elus. Lõpupidu toimub 4. juunil ja peoeeskava harjutamine käib juba teist nädalat.

Koolimaja ehitus käib täie hooga ja mõnikord ööselgi. Aga valmimise tähtaeg , mai 2011, on kindlaks määratud ja loodetavasti nii ka läheb. Praegu muretseme uue maja sisustuse pärast, sest kui rahastamisprojekti kirjutati, oli uue maja ehitamine veel suure küsimärgi all ning arvestati rohkem praeguste ruumidega. Aga läks paremini ja nüüd on vaja sisustada sootuks avaramad ruumid.

I-II jätkuõppe õpilased sidusid  enne kooliaasta lõppu õpingud seiklustega!

Kolmapäeval, 19. mail sõideti kooli bussiga – bussijuhiks ikka meie Ants! – Ida -Virumaale Sinimägedesse, et koos heita pilk ajalukku ja teada saada, miks just siin toimusid ajalooliselt nii tähtsad lahingud. Kohapeal olid üles seatud staap, treeningplats ning lahinguväli. Pargimäel ronisime vaatetorni tippu, mägedes olid peidus maa-alused punkrid. Põhjalikult uurisime sõjaajaloo-muuseumi eksponaate, vaatasime temaatilist filmi. Pärast paaritunnist matka ootas staabis sõduri lõunasöök. Küll oli see värskes õhus maitsev! Edasi algas treening ning väljaõpe lahinguks. Osalejad tegid „lahingust“ hulgaliselt, mida tagantjärgi hea vaadata -kirjutaja sulg jääb siinkohal nõdraks… Õppereis lõppes tulikuuma sõdurisaunaga. Suured tänud kolmele imetoredale giidile, kes meiega 6 tundi järjest tegelesid! Lõpetuseks tõdeti – küll on tore elada rahuajal!

Neljapäeval, 20. mail, sai õpilaskodu fuajeesse üles pandud meie kooli õpilase Kristel Pahka järjekordsed joonistused, mida ta vabal ajal teinud on. Näituse avamisele oli kutsutud ka kunstnik Tiiu Veersalu, kelle käe all õnnestus Kristelil tänavu palju juhtnööre saada. On rõõm tõdeda, et sellise personaalnäituse korraldab kasvataja Liivi Kristelile juba 8-ndat korda. Ettepaneku Kristeli töid eraldi eksponeerida tegi aga omal ajal Liiviga koos töötanud kasvataja Lembe. Andekas tüdruk!

25.-26. mai Toimus kahepäevane jalgrattamatk, mis algas esmaspäeva hommikul varustuse kokkupakkimise ja ülevaatamisega. Pärast lõunasööki võiski seiklus alata! Esimesel päeval sõideti Porkunist Emumäele, külastades Kiltsi mõisa. Jõudes Emumäele süüdati lõke ja püstitati telk. Pärast seda tuvuti kohalike vaatamisväärsustega. Ööbiti suures, ahjuga telgis, kuhu mahtus kogu matkaseltskond. Eestlastele kohaselt oli enne magamajäämist kitarri saatel väike laulupidu. Öö möödus rahulikult. Hommiku saabudes tehti lõkkel ise putru ja kui kõhud täis, pakiti varustus taas kokku, et asuda  kodu poole teele. Tagasi sõites tehti vahepeatus Äntu kalakasvatuses, et tervitada hüljest nimega Poiss. Seejärel sõideti võiduka lõpuni.

Ja ongi aeg hakata tibusid lugema!

PORKUNI KOOLI LÕPETAJAD 2010:

Kristiina Bugera

Liis Jürioja

Jarmo Pettai

Indrek Prints – Kiituskiri väga hea õppeedukuse eest

Alar Pärnaste

Reelika Raudsoo

Margit Salin – Kiituskiri väga hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest

Anne-Mai Soots

Grigori Zolnerovits

Anna Sokolova

Kaisa Savet

Pedagoogidest tunnustati:

ELVE RIKS – aasta 2010 õpetaja

ANDI HIMMA – aasta 2010 kasvataja

MAIRE MAASIK – aasta 2010 pedagoogi abi

2 nädalat pärast kooli toimetavad pedagoogid oma tegemisi.

8. juunil käis suur grupp kooli töötajaid kogemusi saamas Raplamaal. Külastati Raikküla Kooli jt. kultuuriga seotud kohti.

17.juunil saabub kooli hoonetesse ajutine vaikus ja rahu.

Kena suve kõigile!

Uuelt õppeaastalt saabub kindlasti suuri muutusi – loodetavasti 01.01.2011 läheb Eesti riik üle EUROLE!

Juulikuu algus tõi Porkunisse erakordselt ehmatava uudise: 3. juuli 2010 in memorian Aavo Hein.   (15.09.54 – 03.07.2010) LAHKUS PORKUNI KOOLI KAUAAEGNE DIREKTOR (1987-2005)

7. augustil 2010 toimub PORKUNIS ÜLERIIGILINE ENDISTE KURTIDE ÕPILASTE KOKKUTULEK – osalejaid koos lastega olevat olnud üle 500!!!

Käesolev suvi on erakordselt kuum: +30 ja kuni +36 on juba igapäevane nähtus. Venemaal lokkavad tohutud metsa- ja rabatulekahjud, +40 pidevalt. Moskvas kantakse paksu suitsuvine tõttu marlimaske, suits on tunginud metroodesse. Üks lahendus sellele kohutavale kuumusele saabus siinkandis 8.augusti õhtul, mis päädis äikesetormiga. Üle Eesti oli suuri purustusi. Kooli õuel pumbamaja taga oli 2 suurt murdunud puud, endise meierei plekkkatus lebas rullikeeratuna rahvamaja hoovis puu otsas. Kuid mis Väike-Maarjas oli toimunud,võttis keeletuks. Porkuni poolt minnes oli sissesõidutee Väike-Maarja alevisse kahelt poolt palistatud mahalangenud põlispuudega. Osa maju olid katusest ilma jäänud. Ja nüüd midagi erakordset: Väike-Maarja kirik oli ilma tornita! Keeristorm oli selle paisanud kõrvalasuva leinamaja katusele, purustades viimase täielikult. Aeg oli hiline, kuid seda õudu olid tulnud vaatama väga paljud inimesed. Tormituule kiiruseks fikseeriti 36,7 m/s, mis annab ilmateate andmeil juba orkaani mõõdu välja. Loodusjõud on meist paraku tugevamad. Olime lossisaarel 2 ööpäeva ilma elektrita. Elektriliinide purustusi Kullenga põldudel nägin oma silmaga.

Uus äikesetorm saabus jälle pühapäeval,15. augusti hommikupoolikul, kuid seekord oodatust nõrgema jõuga. Moodustati Virumaa kriisikomisjon. Rohkem said kannatada Järva-Jaani, Muuga, Laekvere, Rakke, Illuka, Kohtla-Järve, Mäetaguse, Jõhvi, Avinurme kant. Nägin seda pilve – tohutu suur, ilm muutus pimedaks, vihma kallas rajuna, auto kõikus sõidu ajal teel Tamsalust Porkunisse. Nahkur,Laine maja juures on puid murdunud. Kahjuks vedelevad murdunud oksad juba teist nädalat maas, mis Porkunit küll ei kaunista…

17. augustil taas äikesetormi hoiatus – torm liigub lõunast põhja. Kuna ilm on sel suvel ekstreemne, siis loodan seda ka veel kuni kooli alguseni ja ka edasi kajastada, sest targad ennustavad ka sügiseks tavalisest tugevamaid tormituuli.

26.-27. augustil külastavad kooli kolleegid Lätimaalt-Dauguli koolist. Neljapäeval saabub kella 11-ne paiku 18-liikmeline grupp. Edasi sõidame Palmsesse Lahemaa Rahvuspargi keskusesse,kus vaatame väikest slaidiprogrammi ning keskuse väljapanekut.

Kell 12.30 oodatakse meid Sagadis, kus giid tutvustab huvilistele mõisa ümbrust.

Kell 14.00 on ühine lõunasöök Altja kõrtsis. Soovijad võivad vahepeal ka meres suplemas käia ( kui on vastavat soovi ja ilma). Pärast Lahemaa-reisi saavad külalised paar tundi Rakvere kaubanduse ja kultuuriga tutvuda.

Kell 19.00 on Porkuni lossis puhkeõhtu, kuhu on oodatud kõik kooli töötajad. Teretulnud on meie inimeste esinemised ja initsiatiiv.

Reedel, 27. augustil kell 9.00 külastame koos Vao tornlinnust;

kell 9.40 Kiltsi loss (räägib endine direktor hr.Keerus);

kell 11.00 ekskursioon Äntu järvede ääres – giid Ellu Moisa

kell 13.00 Nõmme Punamäel grillimime;

kell 16.00-17.00 lähevad külalised Emumäele.

Selline näeb siis välja suur koolieelne kultuuriprogramm koos sõpradega Lätist. (Lätis võeti meid eelmisel sügisel küll väga soojalt ja südamlikult vastu – loodame,et ega Eesti Lätile alla ei jää!)